Erich Jaansoo. ARHIIV
Näitleja, lavastaja ja Randlase teatri looja Erich Jaansoo peab täna oma 95. sünnipäeva ning selle puhul kogunevad Haapsalu kultuurikeskusse teda õnnitlema sõbrad-tuttavad ja teatriinimesed üle Eesti.
„Eks ta ole teatrirahvale maskotiks,” hindas Jaansoo rolli Kersti Kaasik, kes on kõrges eas juubilari eest viimastel aastatel hoolt kandnud.
Kaasiku hinnangul pole pärast seda, kui Jaansoo aktiivse tegevuse lõpetas, olnud Haapsalus sellist entusiasti, kes suudaks teatritegemishuvilisi paigal ja koos hoida. Hilisemad teatritegemised on jäänud pigem juhuslikuks või projektipõhiseks.
Kaasik meenutas võrdluseks Randlase aegu, mil toodi rahva ette palju tõsiseltvõetavaid lavastusi, kus oli korraga laval 15–20 inimest. „Jaansool oli mõjujõud inimesi tegutsema panna,” kinnitas Kaasik.
GITISe lõpetanud ning Vanemuises, Draama- ja Noorsooteatris töötanud Erich Jaansoo tuli Haapsallu 1974 ja neli aastat hiljem loodi teater Randlane.
Randlases ei piirdunud Jaansoo roll pelgalt mitte lavastamisega, vaid ta suutis kaasa rääkida ka lava- ja muusikalise kujunduse, kostüümide jms teemal, suutis välja ajada materjali, mida polnudki tol ajal nii lihtne saada. „Ta oli universaalne inimene – kõik köieotsad koondusid tema kätte,” iseloomustas Kaasik.
Kaasiku sõnul paistis Jaansoo silma professionaalsusega ja mõningal määral võib teda autoritaarsekski nimetada. Kaasik lisas, et autoritaarsus oli vajalik, sest see takistas kollektiivi laialivalgumist ja stiihia tekkimist. Kuna Jaansoo ise oli täpne, korrektne ja aega austav inimene, nõudis ta korda ka teistelt. „Kui oli midagi kokku lepitud, siis nii see ka oli ja mitte hirmust, vaid tema autoriteet oli nii tugev,” rääkis Kaasik.
Erich Jaansoo sõnajõud ulatus Randlasest kaugemalegi. Kaasik tõi näiteks nõuandmisi maakonna kultuurimajades, osalemist mitme sündmuse loomise juures. „Pealisehitused jäävad, aga vundamendiloojaid ei mäletata. Tema on olnud paljude asjade vundamendilooja,” ütles Kaasik.
Siiski on teater olnud Erich Jaansoo elus esikohal. „Olen temaga palju teatrist vestelnud ja siis on ta öelnud, et tal polnudki muud elu kui teater,” vahendas Kaasik.
Erich Jaansool on loomejõudu jätkunud kõrge eani. Viimase uuslavastusena tõi ta 88aastasena 2008. aastal publiku ette „Keelepeksukooli”. Viis aastat tagasi, 90. sünnipäevaks aga soojendas ta lavakõlblikuks lavastuse „Kummaline missis Savage”. „Kuigi tegemist oli vana asja ülessoojendamisega, tehti selleks mitu proovi. Meile oli see uskumatu, et ta istus 90aastaselt saalis ja jagas näpunäiteid,” meenutas Kaasik.
Viimased poolteist aastat on Erich Jaansoo elanud Haapsalus hooldekodus De la Gardie lossis. Kõrgele vanusele vaatamata saab vanameister ikka endaga kenasti hakkama, kinnitas Kaasik. Pühapäeval astub aga Erich Jaansoo taas rahva ette. „Ise ootab ta seda sünnipäevapidu põnevusega,” kinnitas Kaasik.
Erich Jaansoo
Sündinud 28. novembril 1920 Kastnas Lelle vallas
Teatriga hakkas tegelema Tartu töölisteatri õpperühmas
1940 alustas teatritööd Vanemuise teatris koorilauljana
1944–1950 Vanemuise teatri näitleja
1950–1953 õppis Moskvas Lunatšarski-nimelises teatriinstituudis
1953–1965 Draamateatri näitleja
1965–1974 Noorsooteatri näitleja ja peaadministraator
1974 tuli elama Haapsallu, kus asus järgmisest aastast juhatama kultuurimaja näiteringi. Ringist arenes välja teater Randlane.
1976 Haapsalu kultuurimaja direktor
1978 rahvateatri Randlane peanäitejuht
Randlases on Erich Jaansoo lavastanud ligi 40 näidendit.
2000. aastast Haapsalu linna vapimärgi ja 2006. aastast Valgetähe V klassi teenetemärgi kavaler
