8

Valitsus soovib 11 000 elanikuga omavalitsusi

Lehte Ilves

Lehte Ilves

lehte@le.ee

arto aas

Riigihaldusminister Arto Aas loodab haldusreformiga ühele poole saada koos 2017. aasta valimistega. ARVO TARMULA

Kui siiani on räägitud, et omavalitsuse suurus on vähemalt 5000 elanikku, siis valitsus oli eelmisel neljapäeval kabinetinõupidamisel üksmeelne, et reformiga võiksid tekkida üle 11 000 elanikuga omavalitsused.

„5000 raiutakse seadusse,” ütles riigihaldusminister Arto Aas esmaspäeval Lääne Elule. „11 000 on selleks, et me ei takerduks 5000 juurde.”

Aas lisas, et valitsus oli nõus ettepanekuga töötada välja ekstra preemia neile omavalitsustele, kes tahavad reformi käigus moodustada 10 000–11 000 elanikuga omavalitsuse.

„Otsime võimalust premeerida sellise suurusega omavalitsuse tegemist,” ütles Aas. 5000 elanikuga omavalitsuse puhul on ette nähtud praegusest kaks korda suurem toetus.

Haldusreformi eksperdikomisjoni liige, Lääne.Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ütles, et komisjonis on arutlusel olnud kolm elanike arvu: 3500 erandite puhul, 5000 minimaalne ja 11 000 optimaalne elanike arv. „Andsime endale aru, et igal pool 11 000 välja ei tule,” lisas Lõhmus.

Sundliitmine kevadel 2017

Kui siiani on räägitud sundliitmisest pärast 2017. aasta kohaliku omavalitsuse valimisi, siis neljapäeval leppis valitsus kokku, et omavalitsuste ühinemine tuleb lõpule viia koos kohalike valimistega.

See tähendab, et omaalgatuslik ühinemisvoor kestab 2017. aasta alguseni. Selle järel hakkab valitsus ise liitma neid omavalitsusi, mis seatud nõuetele ei vasta.

„2017. aasta alguseks on teada, kes vabatahtlikult liituvad, seejärel hakkab valitsus sekkuma,” ütles Aas. „Korraliste valimistega peaksid olema mõlemad voorud läbi.”

Aas selgitas, et kui omavalitsused on kokku leppinud, kellega liituvad, läheb ühinemisleping valitsusse. Valitsus hindab, kas leping vastab reformi eesmärkidele ja kas on vaja lisaliitmist.

Aas lisas, et sundliitmisest võivad pääseda saarvallad. Erandi alla võivad minna ka väga hajali asustusega alad. Kui nende puhul ajada taga 5000 elaniku kriteeriumit, läheksid need omavalitsused territooriumilt ülearu suureks. Valitsus otsustas, et kui 900 km² peale ei tule 5000 elanikku kokku, võib erandkonnas teha ka 3500 elanikuga omavalitsuse.

Läänemaa läbirääkimised

„Läänemaal käib praegu kolm läbirääkimiste ringi – põhi,  lõuna ja Haapsalu,” ütles Mikk Lõhmus. Lääne-Nigula volikogu ettepanekule asuda liitumise üle läbi rääkima on vastanud vaid Nõva, kel on kõnelused pooleli ka Padise vallaga Harjumaal. Martna, Noarootsi ja Kullamaa pole Lääne-Nigula ettepanekule veel vastanud. Haapsalu linnavolikogu arutab sel reedel Ridala ettepanekut alustada kõnelusi. 

Lõuna-Läänemaal on pooleli kõnelused Lihula, Hanila, Koonga ja Varbla ühinemiseks. 19. novembril tegi Lihula volikogu Kullamaa ja Martna vallale ettepaneku alustada liitumiskõnelusi.

Vormsi on deklareerinud, et tahab jätkata omaette.

„Kui tuleb 5000 elanikku, siis tuleb liitumisega tegelda, ma ei näe mingeid erandeid,” ütles Lõhmus. Kuigi saari vägisi ei ühendata, soovitas Lõhmus Vormsilgi kõnelustel osaleda, sest mitte ükski erand ei rakendu automaatselt. Iga juhtumi vaatab valitsus eraldi läbi.

Seadus veebruaris

Aasa sõnul kirjutatakse reformi käik ja protseduurid reformi raamseadusse. „Töötame välja eelnõu, et veebruaris saaks valitsus raamseaduse vastu võtta,” ütles Aas. „Valitsusel on kindel soov reform ellu viia ja sellega enam venitada ei saa, iga nädal ja kuu on arvel.”

Aasa sõnul on omavalitsustel läbirääkimisteks aega kevadeni 2017. „See on piisav aeg, et tulemuseni jõuda,” ütles Aas.

 

 

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Ainult lammast
Ainult lammast

…saab jòuga sundida. Ja kes andis yldse volituse eelmiste valimiste valitutele mingi yhinemislepingute allkirjastamisex, kui sellest enne valimisi juttugi polnud ?? Hepner on muidugi myydav hing….

teine Jüri
teine Jüri

Mis kuradi pärast on vaja seda omaalgatuslikku vooru, kui pool aastat hiljem kõik niikuinii jõuga paika pannakse?

Põhimõte
Põhimõte

1 maakond = 1 vald oleks õige.
Eesti on võrreldav elanike arvult mõne suurlinna linnaosaga. Ära lõpetada see narrimängimine, kus igal pool on majatäis ametnikke, kes oma päevi õhtusse venitavad ja reaalset kasu neist pole. Niikuinii ei sõltu sellest vallavalitsusest midagi. No andke andeks, 300 elanikuga omavalitsus rahvaarv on väiksem kui isegi mõnes kortermajas.

Nõus
Nõus

sinuga.

Mis demokraatiast
Mis demokraatiast

…saab juttu olla,kui varsti puudub maainimestel vòimalus ise kohalikke asju otsustada? Iga planeeringu vòi muu toimetamise jaoks tuleb aeg kinni panna ja linna sòita. Ùks liitmise pòhjustest on kindlasti riigihanked,kus liiguvad suured rahad.Teiseks refi soov koondada vòim vàikese ringi oma poiste kàtte.

Uskmatu+Toomas.
Uskmatu+Toomas.

Mõte oleks sees kui Läänemaale üks omavalitsus moodustataks aga praegune koalitsoon ja eriti reformierakond pole võimeline põhjapanevaid reforme läbi viima.
Kuhu siis maakondades oma truud parteisõdurid tööle panna??

puxpuu
puxpuu

Täielik absurd… Kui Läänemaal on ca 24 000 elanikku, neist 10 000 Haapsalus – ülejäänud 14 tuhandega ainult ühe valla saakski teha. Milleks siis üldse veel vallad ja maakonnad.

Jüri
Jüri

Te mõelge veel paar kuud, kindlasti on veel numbreid, millega seda teemat venitada.

wpDiscuz