Lihula naiskoor Leelo. Erakogu
Eda Aavik, Lihula naiskoori Leelo folkloorikoguja, on üles kirjutanud dirigent Ülle Tammearu sõnad: „Selliseid inimesi on kohe ilus vaadata, kellel süda põksub õnne õhinal!”
Reedel, 20. novembril pidas koor oma 70 aasta juubelit Lihula kultuurimajas. Saalis ja laval olid kuulajad ja lauljad, kes südamed põksuma panid. Kui naised lavatreppidele astusid, tundus rivi lõputu. 35 lauljat pluss koorijuhid Ülle Tammearu ja Ave-Piia Rohtla. Klaveri taga ootas Anu Kurm.
„Mõelge selle peale, et meil on juubelikontsert!” meenub lauljaile Ülle Tammearu ütlus. Naeratavad silmad tõsise töö tagant säramas.
Avalauluks valiti Gennadi Tanieli „Kui mina hakkan”. Kaj Chydeniuse „Kalliolle-kukkulalle” lauldi soome keeles. Miks mitte?! Polüglotid need meie omad: soome-, leedu-, läti-, saksa-, rootsikeelsed laulud nagu omad laulda.
Ka reisinud on naiskoor peaaegu igal suvel. Lauluga, rõõmsa meelega on külakosti pakutud Austrias, Slovakkias, Soomes, Ahvenamaal, Rootsis, Lõuna-Poolas, Eestist rääkimata.
Leelo külalised
Lihula meeskoor laulis naiste ja kuulajate südamed veelgi soojemaks oma valikutega: C. Carson „Ootamatud sõnad”, S. Kaasik „Sinuga ma läheks”. Sirje Kaasik olekski nagu naiskoori oma helilooja, tema looming vaimustab leelolasi.
Sipa naisansambel Cantare, nais- ja meeskoori lauldud Valter Ojakääru „Ranna kolhoosis” ja Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole” kõlasid ilmselt läbi kultuurimaja seinte kaugusessegi.
Laulule vahelduseks tantsisid noorikud Midli-Madli rühmast. Kerge jalg ja lustlik esitus pakkus vaatajale rõõmu.
Segaansambel „Ei või olla” tervitas publikut ja juubilari kahe lauluga, neist kuulsam Eeva Talsi „Kauges külas”.
„Nüüd tuleb Valter Ojakääru „Olematu laul”. See ei tähenda, et sa ei laula,” on Ülle Tammearu sõnad folkloorimärkmikus. Märkmikus, mis kunagi kogumikuks vormitakse.
Kui üllatuskülaline tormilise aplausi saatel lavale astus, ikkagi Lihula mees, Rene Soom, Estonia teatri laulja, kõlasid Arne Oidi „Suveöö” ja Kait Tamra „Oma saar” veelgi võimsamalt.
Laulud lõppesid. Dirigentidena olid koori ees Ülle Tammearu, Ave-Piia Rohtla, Pille Saatmäe, Andreas Rahuvarm. Klaveril Anu Kurm. Koori hääleseadja on Leelo Talvik, koorivanem Eva Kääramees, projektide kirjutaja Inga Rennit, kroonikapidaja Kaja Kais.
Tänukirju, kingitusi, lilli jagati ohtrasti. Leelo tänas oma endisi koorijuhte, Õie Liivi, kes on kaua naiste ees seisnud. Sauelt oli kohale sõitnud kunagine Lihula kooli direktor ja Leelo koorijuht Vaike Ihermann. Kui ta lavale astus, ei tahtnud tormiline aplaus vaibuda. Vaike Ihermann ütles: „Ma olen naiskoori juhatanud 24 aastat. Toredad ajad olid, kuigi tuupida tuli palju: lugu pidi selgeks saama. Kui Vene ajal laulukaare all laulsime, anti meile, juhtidele, korraldus: „Kui laulupeotuli tornis kustub, astute kõik lavalt maha!” Teatasime seda lauljatele. Kui laulutuli kustus, ei lahkunud keegi lavalt. Vaikselt ülemistestest ridadest algas Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm”. Kõik laulsid ja pühkisid silmist pisaraid. Tahaksin täna kinkida telie, lauljad, oma esimese raamatu „Kärolini unejutud”. Kirjutasin seda viis aastat, alustasin Lihulas ja lõpetasin Sauel. Lapsed lasid panna selle kaante vahele ja tegid mulle juubelikingituse. Kutsun teid Sauele külla, seal on ka tore, aga igatsen Lihula järele. Vaatasin, et veel kümme lauljat minu ajast laulavad kooris, ja meeskooris on seitse meest, kes kunagi alustasid mul poistekooris.”
Kultuurimaja kinkis tantsuks ansambli Kullaketrajad.
Pärast juubeli pidamist algab jälle töö.
„Sulle mitte ei tundu, et on raske, vaid ongi raske. Kes neljapäeval laulma ei tule, nendele lähen koju ning võtan mehe ja koera ka kaasa. Pärast lähen ise koju koos koeraga ja jätan mehe teile. Esinemised ootavad. Üldlaulupeole saame kindlasti nagu alati!” ütles Ülle Tammearu.
Lihula vallavanem Varje Ojala- Toos nentis tervituskõnes, et kui neil on veel palju teha haldusreformi läbiviimiseks, siis Leelol on see valmis: lauljaid on Lihulast, Hanilast, Martnast ja Kullamaalt.
Laulunaistelt oli ka näputöönäitus. Kui üks rühm harjutas, siis teised nokitsesid niidi-nõelaga või varraste kohal.
Lihula kultuurimaja peegli- ja sammassaalis jätkus pidu juurilarile ja kuulajai. Söödi-joodi, tantsiti: täiuslik juubel. Kes kohale ei tulnud, see kahetseb.