Abiturient Markus Lemberil on kindel siht jätkata kooliteed Inglismaal. Foto: Arvo Tarmula
Läänemaa ühisgümnaasiumi 12. klassi õpilane Markus Lember on noormees, kel jätkub 7tunniste koolipäevade kõrvalt aega juhtida kolme ettevõtet.
Kaks aastat tagasi, toona 10. klassi õpilasena, pani Markus aluse E-muusikakoolile. Noorte ettevõtlikkust toetava konkursi Entrum raames loodud idufirma tunnistati loomemajanduse muusikavaldkonna parimaks. Markus on õppinud aastaid Haapsalu muusikakoolis Sirje Roogla käe all. Ta mängib akordionit, klaverit ja kitarri.
Markus tunnistas, et ettevõtlusega nakatus ta E-muusikakooli loomisel. Et muusikakool vajas toimimiseks korralikku veebikeskkonda, tekkis äkitselt vajadus veebidisaini puudutavate teadmiste järele. „Kõik sellesisulised pakkumused jäid kuue ja üheksa tuhande euro vahele,” sõnas Markus.
Esimest aastat gümnaasiumis õppival noormehel sellist raha ei olnud, küll aga oli tal huvi ja pealehakkamist. Ta hakkas ise kooli kõrvalt veebidisaini õppima ja mõne aja pärast sai E-muusikakool tema enda disainitud esilehe. Sellest kasvas välja Markuse teine ettevõtte – Entrebroneurs OÜ, mis tegutseb veebikujunduse valdkonnas.
Markus rääkis, et praegu on tal käsil kolmas suuremahuline ettevõtmine, mille eesmärgiks on pakkuda algajale lauljale võimalust astuda esimesed sammud selleni, et tal tekiks häälekoordinatsioon ning areneks laulmine. „Lihtsalt öeldes on see intuitiivsel reaalajas põhineval tagasisidel ehitatud hääleseade,” täpsustas Markus.
Markus teatas, et tihtipeale tuleb koolile ja ettevõtetele kuluvat aega näpistada uneajast. „Vahel mõtlen, milleks üldse magama minna, nagunii peab kohe ärkama,” kirjeldas Markus.
Kõigi nende kolme ettevõtte juures on Markusele suureks abiks olnud klassivend ja äripartner Karel Nappus. Et Karel on enamikus tundides Markuse pinginaaber, tabavad õpetajad neid tihti järjekordselt äriteemaliselt jutuajamiselt. „Kui tuleb hea idee, tuleb sellest partnerile kohe rääkida, mitte jääda ootama sobilikku hetke,” selgitas Markus.
11 kandidaati kohale
Oma tulevikuplaanidest rääkides ei jää Markus sugugi tagasihoidlikuks. Ta teatas kindlal meelel, et alustab järgmisel sügisel õpinguid Inglismaal. Sisseastumisavaldus on saadetud viide Inglismaa ülikooli: Oxfordi, Durhami, Manchesteri ja Yorki ülikooli ning Londoni politoloogia- ja majanduskooli. Sisimas loodab Markus pääseda neist kõige prestiižsemasse, Oxfordi ülikooli.
Kõigis neis ülikoolides on Markus oma kandidatuuri esitanud filosoofiast, poliitikast ja majandusest kokku põimitud komplekserialale (PPE). Nii Oxfordi ülikoolis kui ka Londoni politoloogia- ja majanduskoolis on ühele kohale 11 kandidaati.
Esimene samm Oxfordi poole on Markusel juba tehtud. Novembri alguses sooritas ta Oxfordi ülikooli koostatud kriitilise mõtlemise testi. Tegemist on ingliskeelse testiga, mille tulemuste põhjal teeb ülikool esmase valiku, kellega jätkatakse vestlusvoorus. Ehkki testi tulemusi ei ole veel avalikustatud, lootis Markus olla üks neist, kel avaneb detsembris võimalus sõita Oxfordi vestlusvooru.
Markus teatas, et sõidukulu Oxfordi saab ta tasuda hiljuti võidetud tulevikutalendi konkursi auhinnarahaga.
Sündis Luksemburgis
Huvitava tõsiasjana märkis Markus, et kriitilise mõtlemise testi sooritamiseks ei pidanud ta sõitma ei Inglismaale ega kuhugi mujale eksamikeskusesse. Läänemaa ühisgümnaasiumi inglise keele õpetaja Jaana Maripuu oli näinud kurja vaeva, et Oxfordi tunnustataks Läänemaa ühisgümnaasiumi ametliku eksamikeskusena. „Põhiliselt hõlmas see paberitööd, suhtlust Inglimsaa eksamiksekusega ja ka näiteks kooli näitamist Skype vahendusel,” täpsustas Markus.
Kaugemast tulevikust rääkides seostas Markus end eelkõige ettevõtjana. Ta ei välistanud, et pärast ülikooli lõpetamist pöördub ta tagasi Eestisse. Markuse hinnangul on Eestil väga suur potentsiaal, eriti kui vaadata, kuidas on viimasel aastat kasvanud kapitali voog infotehnoloogia arendamisse. „Aastate pärast ongi Eesti place to be (koht, kus olla – ingl),” arvas Markus.
Markus on huvitava elukäiguga noormees. Ta sündis Luksemburgis ja elas seal oma elu esimesed 8 aastat. Luksemburgis lähevad lapsed kooli kuueaastaselt. „Seal olin klassi üks vanemaid, Eestis üks nooremaid,” sõnas Markus.
Klassijuhataja Karl Heina iseloomustus
Markus on andekas noormees, mistõttu saab ta õppetööga väga hästi hakkama. Ta on võtnud endale kindla sihi lõpetada gümnaasium medaliga ja selle saavutamisega pole tal seni probleeme olnud – hinded on tal väga head. Tundub, et hinnete korrashoiuks ei pea Markus kuigi palju pingutama, ta on lahtise peaga ja võimekas, suudab arutleda ja loogiliselt kaasa mõelda. Ka suhtumine õppetöösse on tal hea – Markus väärtustab haridust ja on väga täpselt endale seadnud oma eesmärgid. Peale selle on Markus avatud suhtleja, intelligentne ja meeldiv vestluskaaslane, mistõttu ta meeldib õpetajaile ning on populaarne õpilaste seas.
Markusel nagu keskkooliõpilastel üldse on palju energiat ja suutlikkust kergesti igasugustest teemadest vaimustuda. Mis teda aga teistest eristab: tal on oskus oma energiat, sihikindlust ja töökust suunata ja juhtida. On kaks valdkonda, millele on ta enim pühendunud: muusika ja majandus. Muusikaga on Markus tegelnud kauem ja visa töö tulemusel on temast saanud silmapaistev akordionist. Majandushuvi on tal uuem, ent lühikese ajaga on ta selleski valdkonnas suutnud palju saavutada: tal on kaks toimivat ettevõtet – e-muusikakool ning veebikujundusfirma –, mis juba iseenesest on silmapaistev saavutus ühe abituriendi kohta. Markus on osalenud edukalt mitmel konkursil ja võistlusel: Entrumi projektis jõudis ta superfinaali, õpilasfirmade võistlusel sai teise koha; ta on osalenud edukalt majandusolümpiaadil ja veel mitmel võistlusel. Markus suudab hoida end kursis võistluste, konverentside, stipendiumite ja pakkumiste valdkonnas. Võime tänapäeva inforägastikust tähtsamaid pakkumusi välja sõeluda on Markuse edu üks põhjusi.
Palju õnne!
Superlahe noor inimene- eriti tore, et mõtleb sellele kuidas maailmast saadud uued teadmised ja oskused Eestisse tuua. Väärtused ka paigas 🙂
Igati tubli noormees jõudu ja jaksu edaspidiseks ja ikka pea püsti,mis siis et raske on.
Ja sellele kes nimetab ennast õpetaja Lauriks,tahaks öelda,et sa oled vist mingi nõukaaegsete käitumisnormidega kolhoosiesimees,või vähemalt midagi sellist,kes ootab,et alluv nööbiks oma särginööbid kinni ja seisaks valvelseisakus,kuni tatipritsimine lõppeks…….
Ülikonnast räägivad siin need, kel endal sellist asja polegi või siis kannavad 2 korda elus, pulmas ja matustel.
Tubli noormees, pöidlad pihku!
Niisuguseid noori on Eestil vaja.Ja teil õelutsejatel pole vist õnnestunud Inglismaad uneski näha.Edu Markkus.
Mul küll hea meel, et meil nii tubli noormees on! Juba praegu tubli -ilma Oxforditagi. Ikka tuult tiibadesse!
Miks nad sinna oksefordi kõik tahavad.
Televiisoris räägitakse. Kunagi taheti afkanistaani sõdima ka minna prestiizi küsimus. Omal ajal saadeti kohalikud helgemad pead vatikani kirikukorda tudeerima. Tegelikult on üks kahuriliha kõik.
Viisakas noormees võtab vähemalt pildistamise ajaks käed taskust ja kontrollib kas triiksärk on ka korralikult seljas!
Hea tähelepanek. Siiski ju Oxfordi.