Sirle Blumberg – MTÜ Living for Tomorrow juht. Foto: Ekraanitõmmis
Kui Eesti keskmine palk on 1082 eurot, siis välismaale tööle minnes saab teise ning paremal juhul ka kolmanda palga pealekauba. See (muinas)jutt piiritagustest piimajõgedest ja pudrumägedest kuskil Põhja-Soomes või Norra mägedes töötamisest on levinud aastaid, kuid ometi ei ole ma neid rikkaid kalevipoegi kohanud ei Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Tartus ega mujal Eestis mitte kusagil. Küll aga saame igal aastal 500-600 telefonikõnet seoses välismaal töötamisega ning enamus neist on seotud probleemidega palga kättesaamisel, ebanormaalsete elamistingimuste või muude tööandja poolt antud lubaduste murdmisega.
Probleem ei ole selles, et neid kõnesid oleks palju, vaid hoopis vastupidi – enamus välisriigis töötanud ja petta saanud inimesed ei julge üldse kellegi poole pöörduda, mis tähendab, et tegelikult on tegemist palju suurema probleemiga. Välismaale minnakse tööle ikka olude sunnil, kui kodus on palk väike või puudub see sootuks. See tähendab, et parema toimetuleku lootuses haaratakse kinni esimesest võimalusest ning sõidetakse tööle tundmatusse. Erialast ettevalmistust ja keeleoskust ei peeta oluliseks.
Kahjuks need, kes endale seda kõige vähem lubada saavad, langevad ka kõige enam pettuste ohvriks. Meeleheites tehakse mööndusi töötingimustes ning kirjaliku töölepingu asemel aetakse asju suusõnaliselt. Tänu kirjalike kokkulepete puudumisele on vahendajal ja tööandjal tulevikus kõik trumbid, et töötaja (palga ja elamistingimuste) arvelt enda kulusid kokku hoida. Inimeste kannatlikkus, lootes et tekkinud probleem kuidagi laheneb, on pikk. Kardetakse tööandjat ja ei taheta häbisse jääda ka tuttavate hulgas, kuna lähedased kipuvad üpris kiiresti näpuga näitama et a´la ise olid süüdi.
Meie aga leiame, et kellelgi ei ole õigust kedagi ekspluateerida. See, kes kasutab ära tööjõudu, teab seda enamasti väga hästi, mida ta teeb ning teab ka seda, kuidas inimestega manipuleerida. Kuidas aga tuleks siis käituda, kui olete välismaal töötades mõne probleemiga kokku puutunud?
Esimese asjana tuleks pöörduda tööandja poole, sest võib olla tegemist mingisuguse möödarääkimisega. Kui aga tööandja ei reageeri või antakse katteta lubadusi, siis soovitan pöörduda meie konsultantide poole. Situatsiooniga tutvudes saame anda nõu, mida võiks/peaks edasi tegema. Oleme aidanud inimestel kirjutada avaldusi nii tööandjale kui ka ametiasutustesse. Kannatanul/ohvril tuleb meeles pidada ühte väga olulist momenti, et kui ta oma juhtumist kellelegi ei räägi, siis on seda ka väga raske lahendada.
Üks kaval viis probleemide vältimiseks on juba enne tööle minekut tähele panna, kas töövahendusfirma küsib teilt vahendustasu – olgu see töö vahendamise eest, lennu- või laevapiletite broneerimise eest, igal juhul on tasu küsimine seadusega keelatud ning raha küsimine annab hea vihje ka vahendusfirma usaldusväärsuse kohta.
Enne välismaale tööle sõitmist sõlmige alati kirjalik tööleping Eestis olles, sest kui olete juba suure hulga raha kulutanud välismaale sõitmiseks, kirjutavad inimesed palju suurema tõenäosusega alla tingimustele, millega nad muidu nõus ei oleks.
Käimasolev sotsiaalkampaania „Kui välisiriiki, siis targalt“ on meeldetuletus inimestele, kuidas toimida ja käituda, kui planeerid välisriiki tööleminemist. See, et inimesed sõidavad ka välisriiki tööle on normaalne nähe kogu Euroopas, kuid normaalne nähtus ei ole inimeste ärakasutamine. Nn „lihtne raha teenimine“ võib olla seotud vaid õnnemängus võidetud rahasummaga aga tööga teenitud raha pole vast kunagi kerge.
MTÜ Living for Tomorrow tegeleb tasuta inimeste nõustamisega, kui nad vajavad lisainfot välismaal töötamise kohta või on jäänud seal hätta.
Nõustamisliini number on 6607320 ja lisainfot saab ka aadressilt www.lft.ee.
Vaata ka videointervjuud artikli autoriga ERR-i portaalist.
suhu tagasi!
Hakka ka tööandjaks, mis te soiute !
kes aitab neid, kes kodumaal on sunnitud alampalga eest rügama, et peret kuidagi elus hoida, sest tööandjal on vaja ibizal puhata või uus autoliising maksta
See on kõige ehtsam ristiretk enda rahva vastu. Peab vist ka moslamiks hakkama. Aga panete tähele, keegi ei tegele sellega et need õnnetud inimesed välismaal tööl käima ei peaks. Seega aidatakse ikka ja jälle tagajärgede tagajärgedega tegeleda. Siis leitase eurorahade eest üks lammas et see aitaks lambakarjal enda haavu lakkuda.
Lambajutt on see keskmine 1082€.
Selle võib vabalt pooleks jagada, siis saame tegeliku keskmise.
Jälle üks propaganda artikkel.Okei ekspert räägib 500-600 inimesest ja ütleb et see väiksem osa,tegelikult kaks kolm korda rohkem.Korrutame selle arvu 10-ga(lahmime) saame 5-6 tuhat.Ametlikku statistikat ´´uskudes´´ töötab välismaal 130-150 tuhat inimest reaalselt kindlasti rohkem.Kus on probleem?Probleemid tegelikult siin kodus ju.
Kallid LE ajakirjanikud astuge kontorist välja ja uurige kohaliku elu.Siin Läänemaal küllalt uurimist mida huvitab just kohalik elanik.