8

Neeme Suur: Haldusreformi võtmeküsimus on koostöö

Lehte Ilves

Lehte Ilves

lehte@le.ee

suur

Haldusreformi eksperdikomisjoni kuuluv Neeme Suur leiab, et 5000 elanikuga omavalitsus on liiga väike ega suuda inimeste eluolu parandada. ARVO TARMULA

Haldusreformi eksperdikomisjon, millesse kuuluvad ka Lääne maavanem Neeme Suur ja Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus, sai valmis ettepanekud ja soovitused, kuidas haldusreformi seaduse eelnõu ette valmistada.

Eksperdikomisjon jõudis arutelude tulemusena järeldusele, et omavalitsuse suurus peaks olema vähemalt 5000 elanikku. „Näiteks ei ole 5000–6000 elanikuga omavalitsustel mitte üksnes kordi suurem investeerimisvõime elaniku kohta, vaid ka oluliselt suurem kriitiline mass ja asjatundlikkus suurte ja pika perspektiiviga investeeringute tegemiseks, sealhulgas Euroopa toetusrahast,” selgitas eksperdikomisjoni liige, Tallinna ülikooli avaliku poliitika professor Georg Sootla.

Komisjon tõdes aga, et ideaalset kohaliku omavalitsuse suurust ei ole olemas. Välja käidud arv on mitmel kriteeriumil põhinev kompromiss. Selles asjas on Suure sõnul kõik paberile pandu täitsa kena ja peamised teenused peaksid kaetud saama – koolid saavad peetud, sotsiaalteenused saavad osutatud.

„Aga selleks, et teha suuri asju, mis inimeste eluolu tunduvalt parandavad, on 5000 inimesega omavalitsus liiga väike,” ütles Suur.

„Ma räägin eelkõige töökohtade loomisest, suurtest maakondlikest objektidest ja ka teenustest nagu ühistransport, jäätmekäitlus, veemajandus, keskkonnajärelevalve, hariduse tugiteenused, teenused puuetega inimestele jms. Neis valdkondades oleks mõistlik toimetada palju suuremais piirides ja neid teenuseid ühiselt korraldada, et need ära tasuksid,” selgitas Suur.
Suure sõnul ripub aga omavalitsuste koostöö vormi kohal suur küsimärk. Maakondlik koostöö saab Suure sõnul sääraste suurte ja ka pikemaajaliste strateegiliste otsuste tegemisel väga vajalikuks.

„Näiteks otsustatakse, et on mõistlik, kui maakonnas on üks ujula või et maakonnale on optimaalne viis gümnaasiumit ja kaks täissuuruses kergejõustikustaadionit. Kuidas see siis kokku lepitakse? Mingil tasandil tuleb sellised strateegilised otsused teha ja küsimus on, kuidas tagada, et strateegilised otsused, mis üheskoos vastu võetakse, ka vett peavad ja neist otsustest kinni peetakse,” selgitas Suur.

Praegu näeb seadus ette, et omavalitsustel on võimalus moodustada liite. Suure sõnul on õhus variant, et omavalitsuste liidu liikmesus tehakse kohustuslikuks, mis peaks omakorda tagama maakondliku koostöö. „Omavalitsuste liidust peab saama praegusest hoopis tugevam organisatsioon,” põhjendas Suur.

 „Selles küsimuses pole eksperdikomisjoni töö veel kaugeltki lõppenud – otsitakse maakondlikule koostööle head vormi,” ütles Suur.

Eksperdikomisjonis oldi enamasti arvamusel, et koostöö on oma olemuselt vabatahtlik ja seda ei tohiks osapooltele peale suruda. Mööndi aga, et on hulk valdkondi, milles ilma koostööta läbi ei saa ja mõningail juhtudel on otstarbekas palgata ühisametnikud, näiteks keskkonna valdkonnas ja järelevalves. Omavalitsuste liidu nõrkus peitub selles, et vormilt on tegemist mittetulundusühinguga, mille võimalused avaliku võimu kandmise kontekstis on keerulised.

Komisjon ongi seisukohal, et piirkondliku ja valdkondliku koostöö õigusruum vajab korrastamist. Suur märkis, et maakondliku koostöö küsimus tuleb eksperdikomisjonis veel kindlasti arutusele, aeg hakkab aga juba otsakorrale jõudma. „Aega on meil kuu või poolteist, kuivõrd tahetakse võimalikult ruttu jõuda selleni, et seaduseelnõu valmis saaks, läheks kooskõlastusringile ja jõuaks valitsusse järgmise aasta jaanuaris-veebruaris,” selgitas Suur.

 „Enne kui omavalitsused hakkavad liitumisettepanekuid tegema, peaks need asjad olema tegelikult juba teada,” toonitas Suur.
 

Ekspertide visioon omavalitsuste tulevikust
1. Teenused on kvaliteetsed ja elanikele kättesaadavad: 15–20 min autoga; 30–40 min ühissõidukiga.
2. Taristu on korras ja ühendused tagatud, vältimaks ääremaastumist. Peamised märksõnad: teed, elekter, internet ja ühistransport.
3. Omavalitsused on autonoomsed, rahaliselt võimekad ja sõltumatud riigiaparaadist ning on riigile ja  ettevõtjaile võrdväärsemad partnerid.
4. Ametnikud on pädevad, kõikidele peamistele küsimustele peab saama lahenduse kohalikust omavalitsusest.
5. Töökohad on kättesaadavad, omavalitsus aitab nende loomisele kaasa.
6. Kogukond on otsuste tegemisse ja arengu kavandamisse kaasatud. Oluline on kohaliku algatuse toetamine ja kogukonnatunde („meie-tunne”) säilitamine ning loomine.

Ekspertidel tuleb leida vastused ka neile küsimustele:

• Mis saab ühistranspordist? – Omavalitsusesisest transporti ei doteerita.
• Mis saab PRIA toetustest, kui vald liitub linnaga? –Linn ei ole abikõlblik taotleja.
• Mis saab LEADERi tegevusgruppidest? – Omavalitsuste arvu vähenedes ei pruugi olemasolevad grupid enam määrusele vastata.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
tyhjad pihud
tyhjad pihud

üks teeb suuga suured linnad, teine ei kärbse pesagi

jaku
jaku

Kultuuriminister ennustas konsentreerituse tõusu linnadesse veelgi.

joosep
joosep

võtmeküsimus on vallaisade “tool”

Sea kisa aia vahel
Sea kisa aia vahel

Õige ta on 5000 elanikku on liiga väike. Tuleks kohe tallina või brüsseliga ühineda.

juss
juss

Seakisaaiavahel on üks sõna.

ilme
ilme

Kas Läänemaal on olemas juba omavalitsuste liit (LOL)?

Ahto
Ahto

On KOVL

võtmeküsimus
võtmeküsimus

on kooseluseadus

wpDiscuz