Foto:arhiiv
Prokuratuur saatis eile Maksumaksjate Liidule teate, et EML avalduse alusel ei alustata riigikogu liikmete suhtes kriminaalmenetlust.
Kuriteoteate riigikogulaste kelmuste uurimiseks saatis EML riigiprokuratuurile kümme päeva tagasi.
Riigiprokurör leidis, et selles asjas puuduvad süüteotunnused.
"Kriminaalmenetlust alustatakse vaid siis, kui pädeva menetleja arvates esineb küllaldaselt andmeid kuriteo toimepanemise kohta. Ainuüksi uurimisasutusele või prokuratuurile mistahes kujul teate esitamine, milles isik arvab olevat toime pandud kuritegu, ei ole piisav põhjus kriminaalmenetluse alustamiseks. Kriminaalmenetlust ei saa alustada pelgalt arvamuste ja hinnangute põhjal. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tutvustada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud," teatas riigiprokuratuur.
EML ei ole veel otsustanud, kuidas prokuratuuri vastusele reageerida. Üks võimalus on esitada kaebus, samuti saaks jätkata pendeldamist teiste riigiasutuste vahel – näiteks Riigikontroll, Maksu- ja Tolliamet jne. Mingil juhul ei taha liit aga jõuda tulemuseni, kus süüdlaseks tembeldatakse kantseleiametnik või raamatupidaja.
"EML juhtkonnal ei ole vihavaenu ega kirglikku soovi ühte või teist konkreetset riigikogu liiget ilmtingimata karistada, kuid meile valmistab muret, et ilmsiks tulnud kuluhüvitiste kuritarvitamise kahtluse juhtumid riivavad Eesti maksumaksjate õiglustunnet ning rahva üldist õiguskuulekust ja maksumoraali," märgib liit oma kodulehel.
Paari üksiku riigikogulase mõtlematud teod võivad liidu hinnangul anda suure tagasilöögi viimastel aastatel saavutatud edule maksukuulekuse kasvu osas ja oluliselt raskendada maksuametnike ja teiste kontrollivaldkonna ametnike igapäevatööd. Nii võib iga väiksemgi õigusrikkuja tulevikus pahandada teda korrale kutsuva ametnikuga ning nõuda selgitust, miks Eesti Vabariigis kontrollitakse ja karistatakse vaid lihtsaid tööinimesi, kuid kõige kõrgemate ametikandjate seaduserikkumistele ei kavatse keegi reageerida.
"Eriti on põhjust pahane olla kõikidel erasektoris töötavatel inimestel, kes peavad oma igapäevatöös kasutama tööandja ametiautot või oma isiklikku sõiduautot ning pidanud viimase kahe aasta jooksul taluma mitte ainult karmistunud seadusi – näiteks kohustuslik sõidupäevik isikliku auto hüvitise puhul, 50% käibemaksu mahaarvamine ametiauto puhul sõltumata sellest, kui palju seda tegelikult tööväliselt kasutatakse, vaid ka seadusemuudatuste menetlemise käigus välja öeldud ettevõtjaid halvustavaid seisukohti. EML on seisukohal, et riigikogu liikmete sõidukulude hüvitamisel tuleb aluseks võtta samad reeglid, mis kehtivad kõikidele maksumaksjatele. Isikliku auto soetamine maksumaksja raha eest tuleb lõpetada," rõhutab EML.