Aap Uspenksi. Foto: Arvo Tarmula
Jõgevalt pärit, kuid aastast 1987 Haapsalus elav ja Flamingo lillepoodi pidav Aap Uspenski võitis 16. oktoobril Ateenas veteranide maailmameistrivõistlustelt Kreeka-Rooma maadluses hõbemedali.
46–50aastaste ja kuni 97 kilogrammi kaaluvate meeste hulgas hõbedale tulnud Uspenski rääkis, et kuldmedal läks õlavigastuse nahka. Uspenski vigastas vasakut õlga kaheksandikfinaalis, kui ta maadles prantslase Mohammed El Hadadiga. Tegelikult tekkis vigastuse alge trennis vahetult enne MMile sõitu. „Tol hetkel ei tundunud see sugugi tõsine, kuid võistlusel traumeerisin õlga uuesti,” selgitas Uspenski.
Uspenski rääkis, et tema vastane poolfinaalis venelane Dmitri Safronov oli n-ö pehmem vend, kellest käis ramm üle ka ühe käega. Finaalist venelase Bori Medvedeviga Uspenski loobus. Maadleja sõnul tuli terviseriski hoolikalt kaaluda. Finaalis maadeldes oleks võinud vigastus veelgi süveneda ja tekitada pöördumatuid protsesse. „Eelistan elada veel vähemalt 50 aastat täisväärtuslikku elu,” ütles Uspenski.
Uspenski rääkis, et ettevalmistused MMiks said alguse mullu detsembris, kui kaalule astudes seier 115 kilogrammi juures peatus. Kuigi enesetundel ei olnud viga, oli selge, et midagi tuleb ette võtta. „Eesmärk oli võistelda ja kuna raskekaalus ma endal võiduvõimalust ei näinud, tuli alustada kaalu alandamisest,” lausus Uspenski.
Esialgu hakkas maadleja end rohkem liigutama, tehes kõikvõimalikke asju, mis lihaseid koormaks. Kevadel, kui ilmad soojemad, alustas Uspenski aeroobset treeningut rulluiskudel. Uuemõisa–Rannaküla kergliiklusteel kogunes rullikilomeetreid julgelt üle tuhande. „Käisin kõigil neil päevil sõitmas, mil ilm vähegi lubas,” ütles Uspenski.
Kreekasse sõitis maadleja sajakilosena. Kahe päevaga pidi ta kaotama veel 3 kilo. „Kuna varem oli kaotatud juba 15, olid need viimased kilod psühholoogiliselt väga rasked,” selgitas Uspenski.
Peale välitrenni rassis Uspenski kord nädalas ka maadlusmatil, tiitlivõistluse lähenedes tiheminigi. Uspenski sõnul ei olegi Haapsalus praegu meest, kellega nagu võrdne võrdsega maadelda. „Lähim on Martna mees Tiit Seiton, kellega saab maadlusmatil tehnikat lihvida,” ütles Uspenski.
Uspenski rääkis, et kõik need trennid, mis Seitoniga on tehtud, on olnud kasulikud. Tehnikat ja tunnetust peab harjutama. „Maadlusmatši ei võida pelgalt toore jõuga,” kinnitas maadleja. Selle tõsiasja kinnituseks rääkis Uspenski loo, kuidas olümpiavõitja Jaan Talts, kes oli harjunud üles kangutama 200kilost kangi, ei saanud parteris maast lahti 60kilost maadlejat.
Tulevikuplaanidest rääkides ootab Uspenski 2017. aasta veteranide MMi. „Järgmisel aastal olen samas vanuseklassis kõige vanem mees, kuid ülejärgmisel olen 51–55aastaste vanuseklassis noorim,” selgitas Uspenski.
Eesti meistrivõistluste arvestuses Uspenski kaasa lüüa ei kavatse, sest võiduvõimalust ei paista. Maadleja hindab oma võimeid pronksivääriliselt. „Tänastele tippudele Ardo Arusaarele ja Heiki Nabile vastu ei saaks, kuid kõiki teisi oleksin ilmselt võimeline võitma,” arvas Uspenski.
Huvitav kuidas tal võhma jätkub.
Mees popsutab kogu aeg suitsu.