8

Prügi sorteerimine säästab tarbijat ja loodust

Kaie Ilves

Kaie Ilves

kaie@le.ee

energialeht_prügi sorteerimine säästab tarbijat ja loodust, fotol Viktor Kais foto Arvo Tarmula

Haapsalu jäätmejaama töötaja Viktor Kais õpetab vajadusel prügi õigesse kasti panema, sest sorteerimine säästab inimest ja loodust. Arvo Tarmula foto

Iga eestlane tekitab aastas umbes 300 kg jäätmeid, Euroopas keskmiselt on see näitaja 450 kg ja taanlastel tekib jäätmeid meist üle kahe korra rohkem.

Koguste järgi on Eestis seis võrdlemisi hea, kahjuks on aga sorteerimise kasvutrend peatunud.

„Tänapäevases maailmas kehtib üldjuhul reegel, et mida paremini inimestel läheb, seda rohkem nad tarbivad, ja paraku tekib siis ka rohkem jäätmeid – Ragn Sellsi eesmärk on liikuda ringmajanduse poole – kõik, mis maapõuest võetakse, peaks jõudma taaskasutusse,” ütles Ragn Sellsi turundus- ja kommunikatsioonijuht Rainer Pesti.

Tema sõnul on ettevõte viimasel ajal just seetõttu keskendunud teenusearendusele.

Prügi sorteerida on lihtne

„Ühiskond peaks püüdlema ses suunas, et elada hästi, aga võimalikult väikese keskkonnajalajäljega, sorteerimine on lihtsaim viis seda jalajälge vähendada,” ütles Pesti. Tema sõnul on olmejäätmete tekitamine mugavusest tulenev keskkonna saastamine.

„ Ragn-Sellsis näeme iga päev, et 40 protsenti olmejäätmeist saaks taaskasutada, aga peamiselt teadmatusest lähevad need põletamisele või prügilasse,” lisas ta.

Sorteerida on lihtne. Eraldi tuleb koguda paber ja pakendid ning kindlasti eraldada biojäätmed olmejäätmeist. Biojäätmed võib viia kompostrisse, mis leidub viimasel ajal ka korterelamute juures. Klaas-, metall- ja plastpakendid võib kokku panna läbipaistvasse kotti või visata konteinerisse lahtiselt.

Sorteerimise kuldreegel on, et pakendid peavad olema puhtad, ainult siis saab neid taaskasutada. „Kui jogurtipakis on jogurt sees, siis on ju selge, et jogurtist ja plastmassist mingit head materjali enam kokku ei sulata,” tõi Pesti näite.

Piisab, kui pakend vähese veega loputada.

„Keegi ei eelda, et nühite seda läikima nõudepesuvahendi ja suure koguse veega,” julgustas Pesti keskkonnasäästlikult tarbima. Kehtib mõistlikkuse printsiip. “Võtame näiteks kohupiima – kui ostate selle plasttopsis, on mõistlik see tops puhastada ja taaskasutusse saata, aga kui ostate kohupiima kiletorus, kulub selle pesemiseks nii palju vett, et on juba üsna mõistlik see olmeprügisse panna,” selgitas Pesti.

Hind ei innusta sorteerima

Keskkonna tähtsusest räägitakse Pesti sõnul Eestis küll palju, kuid kahjuks on sorteerimise kasvutrend peatunud.

„Ilmselt on põhjuseks madal hind, inimestel pole lihtsalt motivatsiooni sorteerida!” arvas Pesti.

Tema sõnul näeb ka iga jäätmeveo konkursiga, et põhirõhk pole mitte keskkonna säästmisel, vaid olmejäätmete madalal hinnal.

„Nii saab valijaile öelda, et näete, meie tõime hinna veelgi 50 senti alla, aga mille arvel? Keskkonna!”

Pesti pani südamele, et igal omavalitsusel võiks olla julgust end kehtestada ja öelda: meie vald hoolib keskkonnast ka tegelikult ja meil on esimesel kohal jäätmete maksimaalne taaskasutusse suunamine, mis eeldab elanike prügisorteerimist.

Praegu on olmeprügi hind inimese kohta 1,5–3 eurot kuus, nii sorteerivad oma jäätmeid vaid keskkonnast lugupidavad ja keskmisest teadlikumad inimesed.

Prügist saab uusi asju

Ragn-Sellsil on eesmärk, et prügilasse või põletamisele jõuaks 5–10 protsenti jäätmetest, Eestis on see näitaja paraku 70–80 protsenti.

„Õnneks läheb enamik sellest Eesti Energiasse põletusse või Ragn-Sellsi jäätmekütusetehasesse, nii saame jäätmeist energiat teha. Enamik võiks siiski jõuda taaskasutusse toormaterjalina,” ütles Pesti.

Kodudest pärit pakendid jõuavad enamjaolt Ragn-Sellsi Tallinna sorteerimisjaama, kus need inimeste ja masinate kaasabil veel kord üle sorteeritakse. Sorteeritakse umbes 90 liiki prügi. Sorteeritud pakendid liiguvad Eestist välja, sinna, kus on suured tootmisriigid ja kus vajatakse tootmiseks väga palju toorainet – Hiinasse, Saksamaale, Poola, Rootsi jm.  „See on uskumatult põnev maailm, mida saab kasutatud asjadest. Kalakastidest saavad pildiraamid, patareidest kosmeetikatooted ja plekkpurkidest sportautod. Peaaegu kõigest, mis on puhas ja eraldi sorteeritud, saab midagi uut teha!” tõi Pesti näiteid.

Keskkonnasäästlikkus on Ragn-Sellsi südameasi. Nii korraldab ettevõte ka ekskursioone oma klientidele ja kooliõpilastele, käib koolides ja lastelaagrites tutvustamas keskkonnasäästliku jäätmekäitluse põhimõtteid. Ragn-Sells investeerib tootearendusse ja tehnoloogiasse, et võimalikult palju jäätmeid taaskasutusse saata.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
koit
koit

eks samad kelle taskus ka eesti on, svenssonid

ämarik
ämarik

Kes on Ragn Sellsi omanikud praegu ja kas ta on ainus prügivedaja siis maakonnas?

xp
xp

Jällegi on näiliselt tegu justkui õilsa üleskutsega – sorteerides säästame loodust (mis iseenesest on samuti õige), kuid artikli tegelik eesmärk on Ragn Sellsi KASUM. Moodustab ju ettevõtte tuludest kindla osa taaskäideldavate materjalide müük.

?
?

Kompostikonteinerit pole ollagi,kusagil näinud ikka olen,vist luksuslik asi.

...
...

Pesen topsikud loputan piimapaki,aga kui see läheb ikkagi üldprügisse sest nii on odavam,mis kasu sest on.Kahjuks on muist konteinerid vanad mis vanad,parajad romud.

uk
uk

Läänemaal osades kohtades on paigutatud 2 konteinerit,s.o. olme ja paber,enamat sortida pole.Konteinereid sooviks paremaid,neid uuemaid,millel pisemad kaaned ja ka laps või vanem inimene jõuab kenasti kaane avada.

südameasi
südameasi

lõpetage see prügi kunstlik tekitamine, ehk pakenditaara inimestele müümine ja probleem laheneb iseenesest. kaupmeeste mugavus on selle prügiprobleemi tekitaja

Jah
Jah

Olen nõus. Püüan osta võimalikult pakendamata kaupa.

wpDiscuz