Kalle Muuli: Pesuvalgendi test

Kloordioksiidist on saanud vaat et kõige tuntum keemiline ühend Eestis.

Vähe pole ka neid, kes on seda ainet ise maitsnud või oma lastele andnud. Sotsiaalmeedia põhjal otsustades on seda teinud tuhanded inimesed.

Ebausku – nagu uskugi – ei saa kellelegi pahaks panna. See on inimloomuse lahutamatu osa. Sama lahutamatu nagu kalduvus uskuda imesid ja vandenõuteooriaid. Ikka leidub neid, kes on veendunud, et Elvis on elus, maailma valitsevad juudid, Estonia põrkas kokku venelaste allveelaevaga ja kaksiktornid hävitas USA valitsus. Mündi teine pool võib olla see, et ehk just tänu kalduvusele mitte leppida sellega, mida silm näeb ja kõrv kuuleb, on inimkond teinud ka suuri avastusi ja jõudnud hoopis uute tõdedeni, milles taas kahelda. 

Seega pole minu meelest midagi üllatavat selles, kui mõni inimene šarlatane uskudes oma last pesuvalgendiga ravida püüab. Selline ongi elu. Üllatav on üksnes see, et kloordioksiidi levik „ravimina” on Eestis nii massiline ja et see ei ole tõusnud keskseks kõneaineks mitte ainult süldilauas, vaid ka valitsuses ja peavoolumeedias.

USAs ja Austraalias on kloordioksiidi ehk MMSi müüjaid petturluses süüdistatuna kohtu alla antud, mõnes Lääne-Euroopa riigis on ametivõimud rahvast petturite eest hoiatanud, aga enamasti ei ole selle mürgi propageerijad pälvinud suuremat tähelepanu ega tekitanud oluliselt suuremat kahju kui kõiksugu muud posijad ja soolapuhujad. Eestis seevastu vaieldakse mürgi raviomaduste üle suurtes päevalehtedes ja riigi tähtsaimas telekanalis, sekkuma on pidanud tervishoiuminister isiklikult ja kloordioksiidi leviku tõkestamiseks kaalutakse isegi seaduste muutmist.

Head seletust selle hulluse massilise leviku seletamiseks just Eestis ilmselt polegi. Kehva arstiabi või puuduliku koolihariduse kraesse seda igatahes ajada ei saa. PISA testides anname kindlalt silmad ette neile rahvastele, kes end pesuvalgendiga ei ravi.

Aga kui minna raamatupoodi, kus kaubavalik sõltub teadupärast inimeste ostueelistustest, siis näeme põhimõtteliselt sama pilti mis MMSi puhul. Meditsiiniraamatute hulk on muljetavaldav, suurtes pealinna poodides üle 500 nimetuse, aga enamikul neist pole meditsiiniga rohkem pistmist kui kloordioksiidil ravimiametiga.

Eneseabiõpikute ja kõiksugu esoteerilise-homöopaatilise lugemisvara populaarsus (võrreldes näiteks teaduskirjandusega) näitab, et suur hulk inimesi on oma hirmudega üksi ega usalda õieti kedagi. Rahvas vajab selgust ja kindlust, lihtsat juttu ja kiireid konkreetseid otsuseid. Inimesed ei suuda kuigi kaua elada teadmisega, et kõik ongi üks suur määramatus – et elus pole midagi kindlat ja keegi ei tea tulevikku; et ükski riigijuht ei tea, mis juhtub homme, ja et ükski arst ei oska päris kindlalt öelda, kas võidab vähk või meditsiin.

Paljud asjad siin ilmas on paratamatud, aga kui sa ei leia kuskilt tuge ega pidepunkti, on paratamatusega raske leppida. Nagu Igor Mangi ennustuste üha kasvav lugejate arv ei viita mitte meelelahutuse nappusele, vaid ebakindluse suurenemisele ühiskonnas, nii ei näita ka MMSi võidukäik mitte valgendijoojate lollust, vaid meditsiinisüsteemi suutmatust pakkuda inimestele tuge ja kindlustunnet.    

Olen kuskilt lugenud, et Venemaa Teaduste Akadeemia olevat 1917. aastal pärast bolševike võimuhaaramist teinud avalduse, milles tunnistanud enda süüd maad tabanud katastroofis. Kuna ma kahjuks ei suutnud enam allikat leida, siis võin eksida, aga akadeemikute mõttekäik oli umbes selline: mäss sai võimalikuks, sest ühiskonna eliit oli kaotanud sideme rahvaga ega suutnud seetõttu enam Venemaad juhtida. 

Eestis on olukord muidugi hoopis teine kui revolutsioonieelsel Venemaal, kuid kuskil on siiski piir, mille ületamine võib halbade asjaolude kokkusattumisel olla ohtlik meile kõigile. Ebakindlad ja hirmul inimesed leiavad kergesti ühise vaenlase (pagulased, valitsus, rikkurid jts), kes on süüdi kõigis nende tegelikes ja isegi väljamõeldud hädades. Säärasel saatuslikul hetkel on väga oluline, kas ühiskonna kriitiline mass usub mõistuse või šarlatanide ja aferistide häält.     

Kalle Muuli

riigikogu liige, IRL