Põdrad. Foto Urmas Lauri
Sügisel suureneb liikluses oht kokku põrgata teele sattunud ulukiga, mistõttu keskkonnaamet kutsub kõiki autojuhte suuremale tähelepanelikkusele.
Alanud suurulukijahi tõttu on meie metsades sõralised liikuma aetud. Hirvejahi hooaeg kestab 1. septembrist jaanuari lõpuni ning põdrajahi hooaeg 15. septembrist 15. detsembrini. Jahiga kaasnev häirimine ja veel kestev põtrade jooksuaeg on pannud ulukid looduses rohkem liikvele, loomade salgad on lõhutud ning kontaktid kevadiste vasikate ja vanemate vahel on katkenud.
Ärevuses loomad võivad teele sattuda üsna ootamatutes kohtades, mistõttu tuleks tee ääres liikuvat ulukit nähes oluliselt vähendada sõidukiirust või vajadusel autoga seisma jääda. Esimest looma märgates tuleb valmis olla ka järgmiste ootamatuks ilmumiseks. Kehvad ilmastikuolud ning vara pimenevad sügisõhtud suurendavad kokkupõrkevõimalust.
Igal aastal juhtub Eestis kümneid mootorsõidukite ja suurulukite vahelisi liiklusõnnetusi, millest osa võib inimesele traagiliselt lõppeda. Seetõttu tuletame kõigile maanteedel liiklejatele meelde ulukite liikumisest tingitud suurema tähelepanelikkuse vajadust.
„Soovitame liiklejatel olla eriti tähelepanelikud just päikesetõusu ning -loojangu eel, mil on ulukitel aktiivsem liikumise aeg. Liiklusohutuse seisukohalt on oluline kuupäev 1. oktoober, mil algas suurulukitele aju- ja koerajaht. Nende jahipidamisviiside kasutamisel sageneb ulukite liikumine ka päevasel ajal," lausus keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.
Teel hukkunud või haavatud suurulukist (hunt, karu, ilves, metssiga, punahirv, põder või metskits) tuleb teavitada keskkonnainspektsiooni ööpäevaringset valvetelefoni 1313. Sealt võetakse ühendust kohalike jahiseltsidega, kes surnud või vigastatud metslooma teelt ära toimetavad.
Teel hukkunud või vigastatud väikeulukitest saab teatada maanteeinfokeskuse telefonil 1510, kust edastatakse info piirkonna teedevalitsusele.
Sille Ader
Keskkonnaameti pressiesindaja