Jonathan Lindström kevadel Vormsi kultuuripäeval rääkimas Vormsi asustamise teooriast. Foto Meeme Veisson
Vormsi juurtega Rootsi arheoloogi ja ajaloolase Jonathan Lindströmi sulest ilmus rootsikeelne raamat „Biskopen och korståget 1206” („Piiskop ja ristisõda 1206”), mis tutvustab tema teooriat eestirootsi asustuse algusest Eestis 13. sajandil.
Äsjailmunud raamatus jutustab Lindström kroonikate, kirjade ning maha jäetud ja võssa kasvanud külaasemete kaudu loo 13. sajandi alguse Põhjalast ja Taani kuninga Valdemar Sejri 1206. aasta ristisõjast Eestisse. Raamatu üks keskne tegelane on aga tollase Euroopa üks tähtsamaid kirikumehi, Lundi peapiiskop ja hilisem Taani asehaldur Tallinnas Anders Sunesen, keda Lindström peab 1206 ristisõja ja rootslaste ümberasumise initsiaatoriks.
Lindström on oma uurimustes jõudnud tõdemuseni, et eestirootslaste esivanemad on pärit Rootsi Ölandi saare põhjaosast, kust nad 1206 Vormsile ümber asustati. Ajaloolase sõnul viitavad nii külanimed kui ka külade suurus keskajal sellele, et esimesena asutati viis küla Vormsi lääneosas, kus asusid ka paremad põllumaad. Sealt levis asustus edasi Vormsi idaossa, Noarootsi ja Riguldi-Sutlepa kanti.
Jonathan Lindström on rootsi arheoloog ja ajaloolane, kes on välja andnud ligi paarkümmend ajaloost, arheoloogiast ja loodusteadusest jutustavat raamatut nii täiskasvanutele kui ka lastele. Oma tegevusega on ta välja teeninud Hertsog Karli preemia, Rootsi suurima ajaloolase preemia 2013, Societas Archaeologica Upsaliensis teadusliku preemia 2012 ja 2009 nimetati ta Aasta rahvaharijaks.
Jonathan Lindströmi isa Olle Lindström on sündinud Vormsil ja kuid noorukina II maailmasõja ajal Rootsi põgenenud. Olle Lindström, kes oli Vormsi kodukandiühingu esimees, hukkus Estonia katastroofis.