Euroopa Komisjon teeb kolmapäeval avaldatava uue pagulaste jaotuskava kohaselt Eestile ettepaneku võtta vastu veel 373 pagulast.
Komisjoni ettepanekuga jagataks liikmesriikide vahel ära 120 000 pagulast, millest Eesti peaks kahe aasta jooksul ümber paigutama 373 inimest, selgub valitsuskabineti nõupidamisele esitatud dokumentidest.
Komisjoni ettepaneku kohaselt lisanduva 373 isiku ümberpaigutamisega kaasnevaid kulusid ei ole veel hinnatud ning mõju riigieelarvele ei ole teada.
Eesti ei toeta kohustusliku kvooti ja on valmis kriisiolukorras vabatahtlikkuse alusel vastu võtma täiendavaid pagulasi, arvestades Eesti riigi võimekust, rahvastiku ja majanduse osakaalu EL-is ja pagulaste soovi Eestisse ümber paikneda, märgib siseministeerium memos.
Sama arvu avaldas esmaspäeval ka Hollandi ajaleht De Volkskrant. Artikli andmeil peaks näiteks Läti vastu võtma 526 ning Leedu 780 pagulast.
Kohustuslike jaotusvõtmete ning alalise skeemi osas on välisministeeriumi hinnangul positiivsed Austria, Horvaatia, Itaalia, Kreeka, Portugal, Rootsi, Holland, Saksamaa ja Prantsusmaa. Hispaania, mis enne oli kohustuslike kvootide tugev vastane on kahtleval seisukohal.
Suurbritannial ja Iirimaal on võimalus ise otsustada meetmega ühinemine ja Taanil meetmega mitteühinemine. Liikmesriigid, mis toetavad jätkuvalt suure tõenäosusega vabatahtlikku mehhanismi on Läti, Leedu, Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari.
Kolmapäeval avalikustatav pakkumine lisandub juulis kokku lepitud umbes 55 000 põgeniku Euroopa Liidus laialijaotamise kavale, millest Eesti osaks jäi pisut alla 200 pagulase.
Pange tähele varsti paneb juudakoit jälle üürgama mõtle kui tore odav tööjõud on saabumas.