Läinud detsembris jäi eramaja valvekaamerasse valge Opel, millega vargad Riguldi kandis ringi tiirutasid. Foto Facebook
Läinud aasta lõpus tabas Riguldi, Dirhami, Rooslepa ja Hara küla vargustelaine, kus tungiti sisse nii korrusmaja keldritesse, suvilatesse kui ka elumajadesse, kus pererahvast parasjagu kodus polnud. Üks sissemurdmiste laine oli novembri lõpus ja detsembri alguses, teine jõulude paiku, mil vargad viisid Dirhamis keldritest kalapüügitarbeid, Haral paadimootoreid ja navigatsioonivahendeid ning Rooslepast murutraktori ja muid masinaid.
Haapsalu politseijaoskonna menetlusteenistuse vanema Vello Palmitsa sõnul on kurjategijate isikud nüüd politseile teada. Noarootsis käis vargil kaks Tallinnast pärit jõuku.
„Kui ühest kohas on järjest sissemurdmisi, siis sageli on tegemist mujalt pärit nn gastrolleerijatega,” selgitas ka Lääne ringkonnaprokuratuuri prokurör Marelle Ulla.
Ulla sõnul on esimestes vargustes kaks kahtlustavat ja seda juhtumit uurivad Läänemaa politseinikud. Teise varastepundi uurimismaterjalid on aga saadetud Tallinna, sest sama seltskonda kahtlustatakse sissemurdmistes ka mitmel pool Harjumaal.
Pärast aasta lõpu vargustelainet tõusis Noarootsi vallas Riguldi kandi hajakülade turvalisuse teema teravamalt päevakorrale. Noarootsi vallas on kolm ametlikku naabrivalvesektorit – Spithamis, Haral ja Telisel —, kuid vallavanem Triin Lepa sõnul toimib mitteametlik naabrivalve ka teistes külades. „Hoiavad ilusasti silma peal ja kui on kahtlusi, jagatakse infot omavahel, aga hajaasustuse korral ikka päris igale poole ei jõua,” ütles Lepp.
Jõuluvarguste puhul aitas varastele jälile jõuda ka kohalike poolt Facebooki keskkonnas jagatud foto võõrast valgest Opel Combost, mis oli jäänud ühe eramaja valvekaamera ette.
Valvekaamerate paigaldamises Riguldi kanti näeb ka vallavalitsus võimalust tugevdada valla põhjaosa turvalisust. Kevadistel aruteludel turvalisuse üle pakkus vallavanem, et kaamerad võiks juba valla tänavusse eelarvesse planeerida. Noarootsi poolsaarel on valvekaamerad üleval juba mitu aastat ja tänu sellele on vallavanema sõnul ka kuritegusid avastatud.
Lepp ütles, et vald on koostanud küll turvalisuse tegevuskava ja on mõnd tegevust ka alustanud, kuid kaamerateni pole veel jõutud. Ta lisas, et pärast kevadisi arutelusid pakkusid kohalikud elanikud lahendusi, mis kaamerate paigalduse vallale odavamaks ja lihtsamaks teeks: näiteks võiks vald soetada kaamerad, kuid kohalikud paigaldavad need oma elamu lähedale, kattes ühtlasi hoolduskulu.
Samuti on aktiivsemalt tegutsema asunud abipolitseinikud. „Andsime oma abipolitseinikele kasutada valla auto, et nad saaks seal piirkonnas ka ise patrullimas käia, kui ametlik politseipatrull siia kanti ei jõua,” rääkis Lepp.