0

Haapsalu rinnavähikabinet avastas kahe kuuga ühe haigestunu

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Maret TalkPõhja-Eesti regionaalhaigla radioloogiakeskuse juhataja Maret Talk julgustab naisi tulema mammograafiakabinetti, sest varakult avastatud rinnavähki on võimalik ravida. Foto Arvo Tarmula

Juulis tööd alustanud ja eile pidulikult avatud Läänemaa haigla mammograafiakabinet on aidanud avastada juba ühe varases staadiumis rinnavähijuhu Läänemaal.

Kolmapäeval avasid Eesti Vähiliidu patroon Siiri Oviir ning tulevane ämmaemand, Haapsalu linnapea tütar Maarja Sukles Haapsalus mammograafiakabineti. Sümboolseks avaaktiks oli rinnavähivastase võitluse sümbolile roosale lindile autogrammi andmine. Põhja-Eesti regionaalhaigla soovib, et Haapsalus hakkaks kontrollis käima Lääne-Eesti maakondade naised. Varem sai kontrollis käia siis, kui linnas oli röntgenibuss sellekohase varustusega.

„Roosa lint on lootuse sümbol. Aga see jääbki ainult sümboliks, kui naised ise midagi ette ei võta,” ütles Oviir.

Tähtis on, et naised läheks ise kontrolli. „See pole oluline mitte ainult naistele endile, vaid kogu perele,” toonitas Oviir.

Põhja-Eesti regionaalhaigla radioloogiakeskuse juhataja Maret Talki sõnul pole kaks kuud töötanud mammograafiakabinetis jõudnud käia uuringul palju naisi, kuid juba on uue aparaadiga avastatud üks rinnavähi juhtum Läänemaal.

„Diagnoos on küll halb, kuid õnneks oli vähk varases staadiumis ja õigel ajal saadi jaole,” lisas ta.

Talk ja tema kolleeg onkoloog-vanemarst Riina Kütner selgitasid, et tundlik mammograafiaparaat, mis näitab vähirakkude toodetavaid lubjaterasid, aitab avastada rinnavähki nii varases staadiumis, kus vähk end veel tunda ei anna ja ka tavaline ultraheli midagi ei näita. Arsti sõnul on väike rinnavähk valutu ja seda pole alati ka käega katsudes tunda.

Talk lisas, et rinnavähk on naistel kõige sagedasem pahaloomuline haigus ja sellesse haigestumine kasvab. „Lootust, et seda haigust vähemaks jääks, vähi puhul pole,” oli ta otsekohene. Radioloogiakeskuse juhataja lisas, et sellepärast ongi vaja haigus varakult avastada. Uuringud on näidanud, et varasel avastamisel on ka prognoos haigusest võitu saada ja ellu jääda tõeliselt hea. Siiski sureb Eestis rinnavähki haigestunud naistest veerand.

Selleks et rinnavähk võimalikult vara avastada, kutsutakse 50–62aastasi naisi mammograafi rinnavähi sõeluuringutele. Talk tõdes, et kui kümmkond aastat tagasi tuli uuringutele 30 protsenti kutsutuist, siis nüüd on see protsent kasvanud 60ni. Jääme aga maha Põhjamaadest, kus uuringutele tulevad peaaegu kõik kutsutud, sest sellest on saanud traditsioon, mida soovitatakse emalt tütrele. 

Talki sõnul on maapiirkondade inimesed isegi aktiivsemad uuringutel käijad kui suurlinnainimesed. „Võib-olla mängib siin oma rolli, et kui mammograafiabuss tuleb, on see kohaliku elu mõistes ka sündmus. Linnas on aga võimalik kogu aeg uuringule minna ja nii lükatakse seda edasi,” arutles ta.

„Tihtilugu tunnevad naised ise mingit tükki siin-seal ja alateadvuses pelgavad, et midagi võiks olla, kuid ei julge arsti juurde minna. Siin ei aita pea liiva alla pistmine, et ehk mul ei ole midagi või et panen kapsalehte peale,” rääkis Talk. Tema sõnul tuleks ikkagi uuring teha, sest see annab vähemalt südamerahu, et midagi ei leitud.

Tohtrite sõnul pole mammograafis käimine valus ja uuringuga kaasneva väikese lühiajalise survetunde kannatab igaüks ära.

Läänemaa haigla mammograafiakabinetis teevad uuringuid Läänemaa haigla radioloogiatehnikud, kuid diagnoos pannakse telemeditsiini abil Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Uuringu vastust ei saa mitte kohe, vaid mõne päeva pärast, sest Haapsalus tehtud pildi vaatab üle kaks radioloogi. Kui midagi leitakse, otsustab kokku tulnud konsiilium, kas naine on vaja kutsuda lisauuringuile.

Läänemaa haigla sai mammograafiakabineti tänu Põhja-Eesti regionaalhaiglaga ühinemisele. Mammograafiakabineti ümberehitamisega seotud kulud kattis Läänemaa haigla, kuid mammograafi paigaldamisega tegeles regionaalhaigla. Seade maksis umbes 110 000 eurot.

Rinnavähk

Rinnavähk on naiste pahaloomulistest kasvajatest kõige sagedasem ja see on Euroopas 35–59aastaste naiste surma põhjustest esikohal. Eestis sureb rinnavähki haigestunud naistest veerand.

Kui aastal 2000 avastati Eestis 500 rinnavähi esmajuhtu aastas, siis aastal 2012 juba 716. Haigestumise risk kasvab pärast 40. eluaastat.

Varane avastamine aitab rinnavähki ravida. Naised, kellel avastati rinnavähk varases staadiumis, olid viie aasta pärast kõik elus. Neist, kellel avastati vähk teises, kolmandas või neljandas staadiumis, oli viie aasta päerast elus vastavalt 87, 54 ja 12 protsenti. 

Rinnavähi varaseks avastamiseks kutsutakse 50–62aastasi naisi rinnavähi sõeluuringuile. Tänu sõeluuringuile on suremus vähenenud 30–40 protsenti.

Paaritul aastal sündinud naised kutsutakse ka uuringuile paarituil aastatel (tänavu oodatakse 1953., 1954., 1955., 1957., 1959., 1961., 1963. ja 1965. aastal sündinuid) ja paarisaastal sündinuid paarisaastail. Saatekirja pole vaja.

Saatekirjaga võivad minna kõik naised.  

 

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz