Pühapäeval tähistatakse Eestis esimest korda üle-Euroopalist kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeva, mille puhul helisevad ka kõigis kolmes Balti riigis kirikukellad.
Ettepaneku luua uus traditsioon ja helistada igal aastal aastal 23. augusti õhtul kõigis kolmes Balti riigis kirikukelli, tegi augusti alguses Eesti Evangeelse Luterliku kiriku (EELK) peapiiskopile Urmas Viilmale Tallinna aselinnapea Taavi Aas. Viilma edastas ülekutse teistele balti riikide kirikupeadele.
23. august, mil tähistatakse üle-Euroopalist kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeva, on ühtasi ka kolme Balti riiki läbinud Balti keti aastapäev.
Tallinnas toimub pühapäeva keskpäeval Vabadussõja võidusamba juures tseremoonia, kus asetatakse pärgi ja palvuse viib läbi Eesti Evangeelse Luterliku kiriku (EELK) peapiiskop Urmas Viilma. Kõne peavad justiitsminister Urmas Reinsalu, Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam ja diplomaatilise korpuse esindaja Suurbritannia suursaadik Christopher Holtby. Pärgadepanekule järgneb Okupatsioonide muuseumis rahvusvaheline konverents.
ühapäeval, 23. augustil tähistatakse esimest korda Eestis üle-Euroopalist Molotovi-Ribbentropi pakti (MRP) sõlmimise aastapäeva totalitarismiohvrite mälestustseremooniaga Vabadussõja võidusamba juures ning rahvusvahelise konverentsiga Okupatsioonide muuseumis.
23. augustil möödub 76 aastat Molotov-Rippentropi Pakti ja selle salaprotokollide sõlmimisest, millega lepiti Natsi-Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel kokku omavahelises mõjupiirkondade jagamises ja Balti riikide annekteerimises. Et juhtida maailma tähelepanu sellele pool sajandit varem toimunud Hitleri-Stalini sobingule moodustasid ligemale kaks miljonit inimest 1989. aasta 23. augustil Tallinna, Riiat ja Vilniust ühendanud 600 kilomeetri pikkuse katkematu inimketi.
Alates 2009. aastast tähistatakse Euroopa Parlamendi otsusel kogu Euroopas 23. augustit kommunismi- ja natsismiohvrite mälestamise päevana.
mälestada samamoodi ka usuterrori ohvreid