Täna külastasid Haapsalut Keskkonnainvesteeringute Keskuse esindajad ja Kommunalkredit Public Consulting projektijuht Martin Gauss Austriast, et uurida, kuidas tööd tehtud on ja kuidas üldpilt linnas välja näeb.
Tänavavalgustuse projekti rahastab KIK, kuhu laekus raha süsihappegaasi kvoodimüügist Austriale. Nüüd sõidetaksegi lisaks Haapsalule läbi ka Võru, Valga, Kuressaare, Paide, Jõhvi ja Keila, kus sama rahastuse raames tänavavalgustust uuendatakse.
„Nende eesmärk oli vaadata enne tööde lõppu, kuidas töid teostatakse ja kuidas lambid välja näevad ning kuidas need linnakeskkonda sobivad, samuti tahtsid nad meie hinnanguid kuulda,“ ütles Lääne Elule Haapsalu linna geodeet Peep Aedviir, kes ühtlasi linna poolt valgustuse projekti juhib.
Esmamulje oli Aedviiru sõnul külalistel väga hea. Käidi ringi nii vanalinnas kui ka teistes piirkondades, kus valgustus välja vahetatakse. „Gaussile väga sümpatiseeris see, mida ta nägi. Talle meeldis, et me ei pannud kogu linna ühte tüüpi lampe, vaid tegime vanalinna jaoks teistsuguse lahenduse. Piirkond, mis muinsuskaitsealast välja jääb, on teistsuguste lampidega,“ selgitas Aedviir.
Gauss tundis huvi ka selle vastu, mida linnaelanikud uue valmiva valgustuse kohta head ja halba on öelnud. Aedviir ütles, et kui on linnavalitsusel on sellel teemal suhtlust olnud, on öeldud, et on valgem ja ka valgustitega ollakse rahul. Negatiivse poole pealt on teemaks olnud valgustugevus – öösel on see liiga tugev.
„Mõnedele inimestele paistab valgus paraku aknast sisse. Postide asukohad võrreldes senisega natuke muutusid, mis on tingitud ettekirjutusest, et tänavad peavad olema normidekohaselt valgustatud. Mõnele poole tuli seetõttu poste juurde ja ka asetus muutus. Kui selgub, et esialgses projektis on post tõesti halva koha peale sattunud, siis me liigutame seda nii palju kui võimalik, näiteks kui post on tõesti kellegi värava või akna alla sattunud,“ rääkis Aedviir.
Aedviir rõhutas, et praegune tänavavalgustuse projekti seis pole kindlasti lõplik, väikseid muudatusi võib veel tulla, et lõpptulemus võimalikult hea saaks. Tööd peavad olema lõpetatud 31. oktoobriks.
Kokku paigaldatakse 1895 leedvalgustit, veetakse kuni 60 kilomeetri pikkuses maakaablit ja paigaldatakse 33 juhtimiskilpi. Haapsalu sai 2012. aastal tänavavalgustuse uuendamiseks 3 miljonit eurot, millele linn on kohustatud lisama omapoolse 300 000 eurot.
Sõitsin just Jalaka tänavat mööda ja seal on tõeline tohuvabaohu. Minge ja vaadake milline juhtmete rägastik üle tee läheb, vanad postid koos valgustitega ja uued valgustuspostid läbisegi. Kas tõesti linn ei näinud ette mõistlikku lahendust?
Vanalinna osa teistsugused valgustid on tõesti väga tore uudis, kartsin algul, et tulevad tüüpilised kolakad. Küll aga on üks väike miinus, suhteliselt posti lähedal hakkab valgus mõnevõrra pimestama kõnniteel liikujaid.
Üldiselt muidugi pidanuks vanalinnas üldse teist teed minema, aga küllap pole me oma arengutes ja arusaamades piisavalt kaugel.
Tänud igal juhul tegijatele!
Ümber Väikese Viigi juba ammu uued laternad üleval -millal on plaanis need sisse lülitada? Õhtud kipuvad juba pimedaks
Ükspäev säras kell pool kuus öhtul terve kastani tänav tulede säras 😀
Tundub et kohati ikka käis täielik priiskamine ,miks ei saanud ära kasutada alles paigaldatud poste nagu näiteks kiltsi teel pandi peaaegu uute postide vahele jälle uued isegi mitte vanu kohti ei kasutatud ära.Lao tn jätkus ainult poollele tänavale aga Kreutsvaldis pandi valgustid vanade puu postide otsa.
Väide et valgustid nn siseõuedes on eraklientide omad on pehmelt öeldes valetamine. Kõik valgustid kuulusid linnale. Ennem võib ütelda et enamik paigaldatud valgusteid valgustavad eraklientide territooriumi. Peab oma maksud mõnda teise omavalitsusse ümber kantima kui linnaisasid arvavad et osa linlasi polegi linlased.
Kahjuks ei saa kindel olla selles, et nn siseõuedes kortermajade ees olevad (linnale kuuluvad) kasutud valgustuspostid enne augusti lõppu ära viidaks, et see töö ära tehtaks, selle eest pidavat valvama projekti järelevalve. Kui Lemmi Kannil on teada kes see on, võiks küsimuse saata temale.
to Arno – Ka see küsimus saab LE loos vastuse.
Vahendan samuti kõik siin kommentaariumis esitatud küsimused Peeter Vikmanile, et ta saaks neile vastata.
Kui meie lugejatel on mistahes küsimusi, mis puudutavad Haapsalu linna ja Läänemaad tervikuna, siis ei peagi mõnda artiklit ära ootama – alati võib meile kirjutada aadressil info@le.ee!
Uurime ja püüame saada vastused.
Kunagi, pidades kõnet suure auditooriumi ees rääkis linnapea, et uue valgustusega kaovad linnast õhujuhtmed. Kahtlesin sügavalt, kas IMATRa`l ja sidemeestel ikka neid vahendeid on, aga linnapea arvas, et küll saab. Nüüd aga on linnas väga palju kohti kus koledad juhtmed ikka ripuvad ja mis veelgi hullem, uued valgustid on pandud ka vanade postide peale. Kellele seesugust pornograafiat vaja on? Nii palju peaks ka ikka nägema, et postid oleksid sirgelt paigaldatud.
miks kohati on porno, et LED on puitpostidele paigaldatud, näiteks Tamme tn?
Eks ühistud peavad ikka ise need valgustid nüüd omale muretsema. Seni maksis linn siseõuedes asunud valgustustusele kulunud elektri kinni. Led-projekti tingimustes oli sees, et eraklientidele kuuluvaid valgusteid ei uuendata.