Haapsalu põhikooli renoveerimine on lõpuks jõudnud järku, mil rahvas hakkab tasapisi aimu saama, missugune võiks uus kool tulla. Kui küsida lapsevanemailt või õpetajailt, missugust kooli nemad tahaksid, on vastus üks: ideaalis tahaksid nad päris uut koolimaja. Kui küsida, kas nad tahaksid päris uut maja võimlaga või võimlata, on samuti vastus üks: muidugi võimlaga.
Kui juuni alguses tuli avalikuks, et uue maja ehituse asemel renoveeritakse vana, võimlat ei tule aga üldse, tekitas see muidugi pettumust, mõnes ka pahameelt. Pinged, mis on tekkinud linna otsuse üle saata õpilased kehalise kasvatuse tundi üle tee spordihoonesse, tulenevad osalt ka etteantud reeglitest. Kui riik on öelnud, et võimlate renoveerimist või ehitust koolivõrgu ümberkorraldamise meetmest ei toetata, siis pole ime, kui Eestis hakkab kerkima (olgu siis paha või hea meelega) võimlata koolimaju nagu seeni pärast vihma. Selles asjas on Haapsalu linn isegi heas seisus: korralik spordihoone asub üle tee, mitte linna teises otsas.
Teisest küljest, ei saa salata, põhjustab pingeid ka linnavalitsuse oskamatus või suutmatus asjadest lihtsalt ja avalikult rääkida. Kui seis on just selline, nagu ta on, et linna laenuvõime on täpselt see üks miljon, mida on vaja omaosaluseks, et riigi toetusel renoveerida ja sisustada viie miljoni eest nüüdisaegne põhikool, siis seda tulekski öelda, mitte rääkida, et määrust pole, on ainult eelnõu, ja keegi ei oska öelda, kas see sellisel kujul ka vastu võetakse. Et võib-olla muudavad rahastamise tingimusi. Et ehk antakse raha rohkem kui viis miljonit. Kui antaksegi, siis omafinantseeringu võimet see nagunii ju ei lisa.
Nii et kokkuvõttes on tahtmine taevariik. Otsustada ja ehitada saab täpselt nii palju, kui raha ja võimalust on.
Kuuleks lehest ka tõde.Taebla kohta oli küsitletud endist vallavanemat.Ta olla kolmekordseid tühju maju alt laudadega kinni löönud.Päriselt tegi seda esmakordselt praegune vallapea.Kõik võivad kinnitada.