Tanel Viks. Foto: Meeme Veisson
Vormsi, Kihnu ja Ruhnu vallavanemad saatsid ühispöördumise Eesti Saarte kogu juhatusele, kus väljendavad oma rahulolematust organisatsiooni tööga. Vallavanemad põhjendavad pöördumises, et nende arvates ei suuda saarte kogu esindada väikesaarte, sh saarvaldade huve piisavalt ning viia saarte vajadusi riigi seadusandjateni.
Vormsi vallavanem Tanel Viks ütles, et algselt oli saarte kogu eesmärk kaitsta saarte huve võimukoridorides, kuid ei suuda seda enam.
"Saarte kogu on minetanud oma tõsiseltvõetavust," ütles Viks.
Viks selgitas, et saarte kogu on liikunud kodanikeühenduste poole ja siin on vastuolu. Vormsist kuuluvad Eesti saarte kogusse näiteks ka eraisikud ja MTÜd.
"See organ pole partner riigile läbiräägimiseks," ütles Viks. "Ei saa samal ajal olla omavalitsuste esindaja ja näiteks MTÜde esindaja."
Kolme omavalitsusliku saare juhid on pöördumist ette valmistanud pikka aega, asja arutati juba üle-eelmise valitsuse ajal. "Haldusreformi valguses aeg töötab meie kahjuks," selgitas Viks, miks pöördumine esitati just nüüd. "Oli vaja raputada – muidu jääme haamri ja alasi vahele."
Kolme väikesaare juhid on veendunud, et mõne teise omavalitsusega liitmine ei tule nende puhul kõne allagi.
Viksi sõnul on edasi kaks varianti. "Kas reformime organisatsiooni või loome oma kolmikühenduse," ütles ta.
***
Ühispöördumine Eesti Saarte Kogule
Lp. Eesti Saarte Kogu liikmed 3. juuni 2015
Pöördume teie poole põhjusel, et hetkesituatsioon ESK-s ei võimalda meie arvates väikesaarte s.h. saarvaldade huve piisavalt esindada ning saarte vajadusi riigi seadusandjateni viia. Meie jaoks on oluliseks kitsaskohaks kujunenud olukord organisatsiooni juhtimises, kuna ESK-sse kuuluvad võrdsetel alustel nii eraisikud kui KOVid ning läbi selle on ESK muutund pigem klubiks, milles figureerivad erinevad tasandid vähendavad organisatsiooni esindusõiguslikkust ning läbipaistvust.
Näiteks ESK põhikirjas sätestatud punkt „12. Iga saare ESK liikmed valivad enda seast oma saart üldkogul s.o. üldkoosolekul esindama ühe hääleõigusliku füüsilise isiku (saare volitatud esindaja), mille kohta esitatakse eestseisusele kirjalik teatis.“ on üks neist punktidest, mis muudavad liikmete õigused küllalt ebamääraseks.
Mööname, et tegevuste läbiviimiseks on vajalik omada rahalisi vahendeid ning neid on ESK-i kasutada olnud pigem piiratud kujul. Seetõttu on kasutatud KÜSK-i vahendeid organisatsiooni juhtimise parendamiseks, kuid teisest küljest on lähtutud KÜSK-i nõuetest, kus avaliku sektori osakaal juhtimises peab olema alla 50%. See nõue ei ole allakirjutanute arvates mõistlik lähtekoht. Koos eeltoodud põhikirjalise arusaamatusega tingib see olukorra, kus ESK on justkui kõikide esindaja, aga praktikas puudub selge struktuur ja pikaajalisem nägemus, millist konkreetset tulemust taotletakse.
Visoon saab tulla tihedast koostööst saareliste omavalitsustega, eelkõige saarvaldadega, sest need organisatsioonid koondavad läbi valitud esinduskogude kogu saare arvamuse ühtseks lähteseisukohaks. Täna puudub kohalikel omavalitsustel valmisoleks organisatsiooni rahastada, kuna puudub selge arusaamine, kes moodustavad ESK-i üldkoosoleku ning kinnitavad ESK-i tegevuskava.
Oleme nendele probleemidele ka varem tähelepanu juhtinud, kuid kahjuks ei ole järgnenud sisulist diskussiooni.
Eesti Saarte Kogu loodi esindamaks saari eesmärgistades jõudude ühendamist ning kõikide saarte esindajate poolt heakskiidetud tegevuste korraldamist. Märkimisväärseks tulemuseks oli kindlasti ESKi poolt algatatud „Püsiasustusega väikesaarte seadus“ (PVS) ning allakirjutanute arvates väärivad kõik ESK eestvedajad antud panuse eest tänu ja äramärkimist!
Paraku ei vasta ESKi tänane tegevus kaasaja nõuetele eelkõige oma ebaselgete eesmärkide tõttu. Aeg-ajalt toimuvad küll arutelud, korraldatakse uuringuid, kuid need tegevused ei arvesta reaalsust ning on vähekonstruktiivsed. Seetõttu on allakirjutanute arvates vähenenud ka ESK kui riigistruktuuride arvestatava partneri roll. Vaja on põhimõtteliselt muutust!
ESK peab esindama saarte ja saarvaldade huve palju konkreetsemalt, saavutamaks tõsiseltvõetava partneri maine ning eesmärgipärasemalt töötama. ESK peab muutuma saarte praktiliseks töökäeks ühiste kitsaskohtade leevendamisel. Saarvaldade kui koostöövõimaluseta KOV’ide vajadused ja erisused peavad seadusloomes olema arvestatud a priori.
ESK peab välja töötama tegevuskava, uue ESK-i kontseptsiooni, kuidas muutuda taas saarte esindusorganisatsiooniks ning eelkõige väikesaartega seotud omavalitsuste esindamise organisatsiooniks. See on tänane reaalne vajadus ning selline lähenemine võimaldab välja töötada toetavate meetmete süsteemi, et ESK-il oleks reaalne võimalus saari eesmärgipäraselt esindada.
Leiame, et see diskussioon tuleb algatada. ESK peab leidma tahte ennast reformida ja toimimisaluseid ning liikmelisuse põhimõtteid muuta. Kuna allakirjutanuid praegune situatsioon ESKis ei rahulda, siis kaalume senise olukorra jätkumisel võimalust KOVidena organisatsioonist välja astuda ning luua vajadusel uus saarte ühendus, millega kutsuksime ühinema võrdsetel alustel ka teisi KOVe, kelle territooriumi osadeks on püsiasustusega saared.
Loodame väga, et pöördumine käivitab ESKi liikmete konstruktiivse ja kiire arutelu, et et ESKi eesmärgiline tegevus taastuks võimalikult kiiresti ning oleks edaspidi saari haldavatele ja saarvaldadele võimekas tööriist, mis toimib tihedal vastastikusel koostööl.
Ingvar Saare Jaan Urvet Tanel Viks
Kihnu vallavanem Ruhnu vallavanem Vormsi vallavanem
Kolme vallavanema seisukoha järgi on vallavalitsuste ja
saareelanike huvid nii erinevad, et nad koos ei ole suutelised ühisosa
leidma ja seda väljendama saarte huvide eest seismisel.
Probleem on pigem selles, et nii väikese panusega (liikmemaksud vallalt 50 eurot aastas) ei suuda ükski organisatsioon palgata kompetentseid spetsialiste ja piirdub vaid vabatahtliku tööpanusega, millest jääb tõesti väheks, et jõuliselt liikmessaarte huve kaitsta!
Selle asemel, et olla konstruktiivsed ja rohkem ise panustada, on kolme valla juhid valinud millegipärast materdamise tee. Kahju!