Vormsi uus laev liinile veel ei pääse

Ormsö Nasva sadamas. ERAKOGU

Uus parvalev Ormsö pidanuks täna, 1. mail liinile minema, aga laeva sõidukatsetused on alles pooleli.

Uut vedajat, kellele laev üle anda, pole valitud ja vedaja konkurss käib kohtuteed. Ormsö on Nasval laevatehases küll valmis, aga korralised käigukatsetused on pooleli, selgitas laevaehitaja Baltic Workboatsi ekspordijuht Jüri Taal. Käigukatsetused on kavas ette võtta lähipäevil koos tellija – veeteede ameti – ja klassifikatsiooniühinguga. Katsetused tähendavad, et laev läheb merele ja teeb läbi kõik pöörded, manöövrid jm, mida üks laev merel tegema peab. Neid katseid ei saanud varem teha, sest meri oli madal ja sadama sissesõidukanal osaliselt kinni, selgitas Taal. Nüüd on vesi tõusnud ja laev pääseb merele. Kaiäärsed katsetused on juba tehtud, tuletõrjesüsteemid jms katsetatud.

Ormsö on kai äärest ka merele pääsenud, sest laevatehas on oma käigukatsetused teinud. „Hea laev,” ütles Taal. Kui käigukatsetused on tehtud, jääb paberiasjandus ja laeva üleandmine. See pidulik päev on määratud 14. maile.

„Ma ei taha nii kindlat kuupäeva lubada, sest käigukatsetuste ja laeva vastuvõtmise protsessis võib muudatusi ette tulla,” ütles veeteede ameti kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmo Ots eile.

Taali sõnul ei peaks kahenädalane hilinemine laevatehasele trahvi kaasa tooma, sest osapooltest olenemata asjaolude, vääramatu jõu ehk force majeure puhul trahvi ei arvestata. Taali sõnul on Baltic Workboatsi kai ääres Nasval töös veel mitu laeva. Üks neist on Kihnu Virve, Ormsöga ühte klassi kuuluv laev, mis hakkab Kihnu vahet sõitma. Kolmandat samasugust laeva keevitatakse praegu Lätis Sõru-Triigi liini tarvis.

Ormsö võib sadamasse seisma jääda. Kui laev on ehitajalt vastu võetud, võib veeteede amet laeva kohe operaatorile üle anda. Selle järel võiks laev mõne päeva pärast hakata reisijaid teenindama.

„Kui me ei saa laeva operaatorile üle anda, siis oleme sunnitud laeva enda valduses hoidma,” ütles Ots.

See tähendab lisakulutusi, sest kai ääres seisval laeval tuleb korraldada ööpäevaringne vahiteenistus. Laeval peavad töötama mõned abimasinad või tuleb kasutada kaldavoolu. Peale nende kulude on ka kaitasud, mida tuleb maksta sadamas seismise eest. Summa suurus oleneb kaitasu suurusest. Kuni laev ei ole operaatorile üle antud, peab kulu katma riik, praegusel juhul veeteede amet, ütles Ots. Millises sadamas uus laev operaatorit ootama hakkab, ei osanud Ots öelda.

„Loomulikult oleme huvitatud, et kulud oleks võimalikult väikesed,” ütles Ots. „Valime laevale ajutise sadama just sadamatasude põhjal.”

Vedaja riigihange võib ummikusse joosta. „Ormsö läheb liinile esimesel võimalusel, kui on selge, kes seda liini sõitma hakkab,” ütles Lääne maavanema kt Kristel Jupits.

Praegu ei ole Vormsi reeder teada, sest käib kohtuvaidlus. Lääne maavalitsus tunnistas mullu parimaks pakkujaks Väinamere Liinid, kelle pakkumus oli kõige odavam. Poole kallimat üleveohinda tahtnud Kihnu Veeteed leidis, et Väinamere Liinid on teinud selge alapakkumuse, ja vaidlustas maavalitsuse otsuse.

Kihnu Veeteed on nüüd saanud õiguse riigihangete vaidlustuskomisjonis ja kohtu kahes astmes. Maavalitsusel ja Väinamere Liinidel on 4. maini aega otsustada, kas minna edasi riigikohtusse. „Ei ole kindel, kas kaebame riigikohtusse,” ütles Jupits eile. Kui maavalitsus ja Väinamere Liinid edasi ei kaeba, jõustub ringkonnakohtu otsus. See tähendab, et maavalitsuse otsus Väinamere Liinide võidu kohta ei kehti ja parimat pakkujat maavalitsusel ikkagi ei ole.

„Kaalume edasisi käike ja leiame lahenduse,” lubas Jupits, tahtmata edasisi samme täpsemalt kirjeldada. Kuni uus vedaja pole selgunud, jätkab parvlaevaühendust Sviby ja Rohuküla vahel Kihnu Veeteed, kellega on maavalitsus pikendanud lepingut selle aasta lõpuni.