Täna lõpeb Kiltsi lennuväljal nädal aega kestnud logistikapataljoni väliharjutus „Roolivõim 2015”.
Kiltsi lennuvälja ruleerimisrajal sagisid teisipäeva pärastlõunal maskeerimisvärvides autod. „Kõik on kogu aeg tegevuses, niisama sõitmist pole,” kinnitas logistikapataljoni kompaniiülem leitnant Kalle Täht Lääne Elule.
„Kolonnis liikumisel on pikivahe hoidmine oluline, siin, lennuväljal, on vahet silma järgi hea hinnata, plaatide järgi saab arvet pidada,” lausus kompaniiülem.
Pikivahe hoidmise harjutamine oli vaid kübeke õppepäeva kavast. Näiteks harjutavad sõjaväelogistikud Kiltsi lennuväljal tegutsemist olukorras, kus sõidukil puruneb rehv, teelt leitakse takistus, satutakse liiklusõnnetusse või tuleb evakueerida katkist sõidukit. Harjutatakse kolonnide julgestamist ja tegutsemist, kui satutakse vaenlase varitsusele.
„Neist meestest sõltub lahinguüksuse varustus,” selgitas Täht. „Viimasel kui ühel autojuhil on väga suur vastutus, sest kõik, mida veame – toit, vesi, laskemoon ja kütus –, peab jõudma sõdurini.”
„Erialakursusel õppis iga mees oma eriala, siin, allüksuse kursusel, pannakse kõik koos toimima,” lausus Täht. „Õpime, kuidas rännakgrupis tegutseda, mida teha siis, kui vastane ründab.”
Logistikuil tuleb otsustada, kas viia katkiläinud auto ära või teha kohapeal kiire remont, või kui see pole võimalik, tõsta kaup ümber teisele autole. Kui teel on takistus, tuleb ikka leida lahendus.
Täht ütles, et Kiltsi on logistikutele omaseks saanud. „Igal aastal käime siin harjutamas. Kui allüksus hakkab koostööd harjutama, on kaugele näha, mida keegi teeb,” ütles ta. Kõigepealt harjutatakse lagedal; kui koostöö hakkab laabuma, siis minnakse metsa vahele drillima.
Leitnant Täht selgitas, et kaitseväelase väljaõppetsükkel logistikapataljonis on jaotatud kursusteks. Alustatakse sõduri baaskursusega, sellele järgneb spetsialiseerumine. Osa poistest koolitatakse näiteks autojuhiks, teised nooremallohvitseriks. Pärast seda on jalaväetaktika baaskursus, siis erialakursus ja allüksuse kursus. Ajateenistus lõpeb suurõppusega, mis kannab tänavu nime Siil. „Seal hinnatakse, kuidas me hakkama saame,” ütles Täht.
Nooremseersant Kaarel Lumiste drillis teisipäeva pärastlõunal kolonniga vaenlase tule alla jäämist. „Minu kolonnis oli 12 masinat pluss julgestusjagu. Sattusime kontakti, mul lasti üks masin ära, julgestus võttis üle, hävitas vastase ja peale seda on alati see info kogumine ja ülespoole edastamine,” kandis nooremseersant Lumiste ette.
Kui Tartu ülikoolis geoloogia bakaleuruseõppe lõpetanud Haapsalu noormees Kaarel Lumiste kaitseväkke kustuti, oli tal valida, kas teenida tagala- või logistikaväeosas.
„Valisin logistika. Kui ausalt vastata, siis mugavuse pärast,” ütles aspirant Lumiste.
Auastmelt on ta nooremseersant, aga tulevasi ohvitserikandidaate kutsutakse aspirantideks. „Kui ma ajateenistuse ära lõpetan ja hiljem reservkogunemisele lähen, siis saan lipniku auastme,” ütles ta.
Logistikapataljon asus enne Ämarisse kolimist Tallinnas. „Sealt oli hea linnaloale minna,” põhjendas Lumiste oma valikut. „Nüüd kolisime Ämarisse, kuid seal on väga head, tipptasemel tingimused.”
Neli aastat tagasi Haapsalu Wiedemanni gümnaasiumi lõpetanud Kaarel Lumistel on Kiltsi lennuväljalt koduni viis kilomeetrit. Lennuväli on talle tuttav paik. „Siin ma õppisin autoga sõitma, nii nagu vist kõik haapsallased,” lausus noormees.
Käid hüppes ka? „Ülema juuresolekul ei saa öelda,” vastas Lumiste leitnant Tähe suunas viidates, kuid lisas tõsinedes kohe: „Ei käi. Ei ole seda kiusatust. Pole mõtet, reedel saan niikuinii välja.” Kui pole teenistuslikku vajadust või pole midagi määrustevastast teinud, saab ajateenija nädalavahetuseks linnaloa, seega pääseb koju.
Teisipäeval oli Lumistel reservini jäänud 47 päeva. „Laias laastus kümme kuud olen teeninud,” arvutas Lumiste.
Ajateenistuse pikkus on Lumiste sõnul Eesti kaitseväes praegu paras. „Sõjalise väljaõppe suhtes on aeg piisav. Eraelu on kaunikesti seisma jäänud. Natukene. Aga riigikaitse eesmärk saab 11 kuuga täidetud, minust saab reservohvitser. Korralik. Ma loodan,” ütles Lumiste.
Ka mahv on logistikapataljonis paras. Noorsõduri ajal pidid suitsumehed enne ja pärast suitsunurka minekut kätekõverdusi tegema. „Ei jätnud [suitsetamist] maha. Ise ka kahetsen, aga ei jätnud,” meenutab Lumiste teenistusaja algust.
Eredamad hetked seonduvad Lumistel nooremallohvitseride kursusega. „Saime K-komando vastu linnalahingut teha. Oli tõeline hardcore action,” meenutas ta. „Kuigi mulle väga ei meeldi see väljend, et kaitsevägi teeb poistest mehed, on selge, et mingeid mehelikke omadusi annab ta juurde. See on selline eredam pool.”
Üleajateenijaks Lumiste ei jää, missioonile minna ei kavatse. „Nii kaitseväelane ma ka ei ole, et terve elu end sellega seoks,” ütles Lumiste ning lisas, et ajateenistuse lõppedes kavatseb ta liituda Kaitseliiduga.
Sügisel plaanib Kaarel Lumiste ülikooli tagasi minna. „Mul on plaan jääda ülikooli teadust tegema,” lisas ta.
Logistikapataljon
- Logistikapataljonis on staabikompanii, tagalakompanii ja logistikakompanii.
- 2015. aasta märtsis kolis seni Tallinnas paiknenud logistikapataljon Ämari sõjaväelinnakusse.
- Logistikapataljon on kaitseväe toetuse väejuhatuse allüksus, mille peamisteks ülesanneteks on väeüksuse rahu- ja sõjaaja allüksuste ettevalmistamine, reservüksuste formeerimise läbiviimine, väeüksuse lahinguvalmiduse tagamine ja kaitseväe väe- ja struktuuriüksustele logistilise toetuse osutamine.
- Õppuse „Roolivõim 2015” raames harjutatakse näiteks ümberpaiknemise, motoriseeritud rännaku ning eri veooperatsioonidega kaasnevaid protseduure ja drille. Õppusest võtavad osa logistikapataljoni ajateenijad ning enamik pataljoni kaitseväelastest.
- Kokku osaleb õppusel ligi 80 ühikut tehnikat, mis liiguvad õppuse alale kuni kümne masina suurustes gruppides.
Fotod: Urmas Lauri
