Kevadine ilm meelitab kalamehi kindlasti vee äärde, kuid enne kalale minekut tasub keelud ja piirangud meelde tuletada, et mitte seadusega pahuksisse minna. Lisaks kalapüügieeskirjale tuleks üle vaadata ajutised püügikitsendused. Näiteks haugi ei või püüda merest 1. märtsist 30. aprillini ning teistest siseveekogudest 15. märtsist 10. maini.
Kevadel on paljudel kalaliikidel kudeaeg ja selleks, et lasta kaladel rahulikult kudeda ning järglasi anda, on kehtestatud püügikeelud. Nendest kinnipidamine on väga oluline, sest ainult nii saame püügivõimalusi tagada ka tulevikus.
Iga kalastaja peab mõtlema eelkõige sellele, kuidas oma tegevusega kalavarusid mitte ohtu seada. Püügipiiranguid tuleb kindlasti järgida, sest need on kehtestatud kindlal põhjusel ja kalateadlaste ettepanekutele tuginedes. Kui nende vastu eksitakse ning seadust rikutakse, siis ongi tagajärjeks trahv keskkonnakahju hüvitamiseks.
Lisaks tavapärastele püügipiirangutele on tänavu kehtestatud ka mõned uued nõuded. Nimelt tohib mitmetel jõelõikudel püüdmiseks kasutada ainult spinningut, lendõnge ja kunstpeibutisi ehk elussöödaga püük on keelatud. Piirangu eesmärk on kaitsta alamõõdulisi forelle, kes on aplad õnge otsas olevat elussööta neelama, mis enamasti saab neile saatuslikuks. Õngekonks tungib sedavõrd sügavale, et tekitab kalale surmavaid vigastusi.
Praegu ehk kevadel tuleb meeles pidada, et haugi ei või püüda merest 1. märtsist 30. aprillini ning teistest siseveekogudest 15. märtsist 10. maini.
Koha ei või Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvest püüda 6. maist 10. juunini ning teistest siseveekogudest 15. aprillist 15. juunini.
Vimba ei või 10. maist 20. juunini püüda Kunda, Selja, Loobu, Valgejõe, Jägala, Pirita, Vääna, Keila, Vasalemma, Vihterpalu, Kasari (koos lisajõgedega), Paadremaa, Audru, Pärnu, Sauga ja Reiu jõest.
Lesta ei tohi Soome lahel püüda 15. veebruarist 31. maini ning teistel merealadel 15. veebruarist 15. maini.
Jõesilmu ei tohi jõgedest püüda 1. märtsist 30. juunini.
Kõikides veekogudes on keelatud püüda tuurlasi, harjust, tõugjat ja säga.
…küll kuulnud,et looduskaitse kellelegi trahvi teinud oleks. Ja ega ei peagi,sest neil on kuupalk….
Mida rohkem tamme ,seda vähem kala ja kalamehi….Seega ka keskkonnaametnikul vähem tööd
jummalast nõus 🙂
Pastoite. Kalamees ei tee miskit paha. Reeglina. Keskonna ametnikud näevad röövpüüdjaid. Siit küsimus; KAS nad näevad Kobraste poolt tamme täis ehitatud jõgesid ka. Ei näe.Tean hulgim jõgesid mis enne olid kalarikkad.Nüüd on need tamme täis tehtud. Kala ei pääse iial neist üle. Mõõtsin huvipärast,2.57 km ja seal on 3 tammi. ülalpool jõge peaks veel olema. Kus kurat see kala siis kudemas käib ???