Martna vallasekretär Kaie Talving. ARVO TARMULA
Martna vallasekretär Kaie Talving ütles, et kutsub vallavolikogu uue koosseisu esimesele istungile tõenäoliselt ületuleva nädala reedel, 17. aprillil.
Martna vallavolikogu praegune koosseis kaotas eilsest oma volitused, sest ei suutnud 1. aprilliks vastu võtta selle aasta eelarvet. Eelarve jäi vastu võtmata, sest volikogu opositsioon, eesotsas IRLi liige Arvo Ninn, ajas eelarve hääletuse tupikusse.
Talving ütles, et saatis eile volikogu asendusliikmeile teate, milles palub nõusolekut hakata volikogu liikmeks. Talving ütles, et inimestel on kolm tööpäeva aega vastata, kas nad tahavad hakata volikogu liikmeks.
Asendusliige tähendab, et inimene kandideeris, aga ei osutunud valituks. Kui valituks osutunud inimesed volikogu töös enam osaleda ei saa, tulevad mängu asendusliikmed. Talving ütles, et kaks inimest on kinnitanud soovi asuda volikokku. Need olid Halja Veersalu ja Vello Pukk.
Veersalu ja Pukk said valimistel vastavalt kolm ja neli häält. Nad kandideerisid Koostöö nimekirjas, seda valimisliitu juhtis praegune vallavanem Tiiu Aavik (61 häält).
Talving ütles, et kui mõni asendusliige keeldub, saadab ta järgmisele asendusliikmele teate. Sel on omakorda kolm tööpäeva aega vastata. Talvingu sõnul võib volikogu kogunemine lükkuda ka aprilli lõppu.
Talving ütles, et volikogu peab pärast esimehe valimist esimese asjana vastu võtma eelarve. Praegu elab vallavalitsus sundrežiimil, kus võib maksta välja palgad ja muud varem sõlmitud lepingute järgsed maksed, kuid uusi kohustusi võtta ei saa. Talving tõi näite, et kui peaks vallamajja olema vaja uut arvutit, siis seda osta ei tohi. Samuti ei saa sõlmida uusi lepinguid.
Martna volikogu eelmine esimees Hardi Rehkalt (EKRE) hüvitist ei saa. Talving ütles, et seadus ei näe seda ette. Volikogu esimehe palk on Martnas 380 eurot kuus. Volikogu liikmed saavad 42 eurot istungi eest.
Vallavalitsus ei pea esitama tagasiastumispalvet uuele volikogu koosseisule.
See, et eelarve vastuvõtmine jäi viimasele minutile, oli vastutulek Arvo Ninnile, Oliver Tammemägile ja Reelika Toomile. Vallaametnikel ei olnud mingit põhjust eelarvega venitada.
Jah, olen süüdi selles, et ei ignoreerinud nende soovi eelarvet veelkord läbi arutada ja uskusin juttu, et oleme numbrites kokku leppinud.
Tegelikult on süüdi see, kes jätiis istungi kokkukutsumise või eelarve menetlemise niiöelda viimasele minutile, vallaametnikud peaks teadama, et eelarve võetakse seadusjärgselt vastu määrusega ja määrus jõustub kolmandal päeval pärast Riigi teatajas avaldamist (st 31. märtsiks peab olema avaldatud). Nii et kui volikogu võtab eelarve vastu märtsikuu viimastel päevadel ei saa seda kuidagi moodi tähtajaks jõustada. Paraku on mõned omavalitsuste finantsjuhid läinud sead teed, et menetletakse eelarvet sihilikult liiga kaua, et kulutusi piirata ja siis lükatakse viimastel märtsipäevadel volikogule vastuvõtmiseks, (juriidilist ppolt teadmata) aga siis on juba hilja, enam ei suudeta õigeaegselt määrust avaldada ja elarvet jõustada, sisuliselt jäävad eelarved tähtajaks… Loe rohkem »
Ainuke mõistusepõhine värk,ka geograafiline oleks liitumine Kullamaaga.Iseasi,kas Kullamaad see huvitab.
ise raske,siis riigilt nõu paluda, kas Lääne-Ngula vallaga ei tohigi liituda-ikka võiks ju.
vald limpsab keelt mitme Pärnumaa valla järele. Selle asemel võiks liituda Martna ja Kullamaaga.
Toetan! Mis kasu saaks Lihula liites endaga Koonga valla-ainult vaesust, kulu ja muret. Sama ka Martnaga.Võiks vaadata hoopis koostööle Hanilaga,
Need põhjused, millest siin räägitakse ei ole ju tegelikud põhjused. Ei ole süüdi ei Tiiu Aavik ega Arvo Ninn. Me ju siin kommenteerijad teame, kust pärinevad tänased vallad – need olid alles 25 aastat tagasi kolhoosid ja sovhoosid, kellel muuseas oli tol ajal palju rohkem raha ja võimu – mõelgem, kus siis asuvad tänased vallamajad, kultuurimajad ja tootmishooned? Isegi piirid on samad. Martna vald on ääremaa ja hullemaks enam minna ei saa, sest läbi kohalike majapidamiste, valla-, allasutuste- ja mõningate ettevõtete mingi kriitiline mass elama jääb niikuinii. Ehk siis tuleb kiiremas korras liituda naabritega, saada suurema kompetentsi ja põhimõtteliste otsuste… Loe rohkem »
Martna tondilossid ja tühjad korterid on tõesti suur probleem, mis tuleks lahendada. Ei ole minagi kõigega rahul ja võib olla tõesti ei ole Tiiu kõige paremini oma kohta õigustanud, kuid kas Ninn oleks järgmine valik? Kahtlen. Inimene,keda seob vallaga ainult ettevõte ehk tulu allikas mitte elukoht, mõtleb alati eelkõige kui tööandja ja oma sissetulekute kaitsja. Kiir oli ka Paunveres kõva ja kiidetud töömees ainult, et kõik konkurendid olid ümbruskonnas surma mõistetud. Kui vallavanem vahetub, siis näeks sellel kohal pigem kedagi kolmandat.
0 häälega volinikuks või vallavanemaks. Leian et Tiiul ei ole enam vallas midagi teha, peab uue töökoha leidma, umbusaldus ju esitatud, mille hääletab uus volikogu. Hardi oli juba ammu mugandunud kohale. Arvo Ninn peaks seda valda edasi vedama siis oleks ka arengut. Martna iseseisva vallana sureb aeglaselt välja, huvitav kuidas vallaametnikud seda ei mõista, või on tõesti isiklikus rahakotis asi.
Arvo Ninn vedas valda aastatel 1996 – 2009. Ainuke legaalne võimalus taastada selle perioodi õitseng on tal läbi vallavanema ametikoha. Volikogu töös ta kahjuks enne järgmisi valimisi kaasa lüüa ei saa. Ühinemine on tore asi, aga muutust inimeste mõttemaailma see kaasa ei too. Praegu käib võitlus tühjalt seisvate korterite teemal. Suures vallas seda probleemi ei oleks, sest igasugusel kommunaalmajandusel läbi valla eelarve on siis kiire lõpp. Ja see toetus, mis praegu on spordiklubil ja mida on väidetavalt häbematult vähe, on suures vallas ainult heleroosa mälestus. Võidavad need seltsingud, kes praegu teevad oma ettevõtmisi ilma vallapoolse toeta. Nemad saavad jätkuvalt hakkama,… Loe rohkem »
Tule taevas appi,kus on ikka volikogu liikmed.See rohkem nalja number,kas tõesti 1.aprill veel kestab.
Muideks 1.aprill oli Martnas varem ära. Kõik hilisem ajab nutma. Piltlikult öeldes on terve vald kui üks suur maja, koos oma elanikega. Hetkel on tekkinud olukord kus lammutusbrigaad on oma töö teinud, lubades asemele uut ja paremat. Ehitusmaterjali aga uue ehitamiseks ei ole. Aga ega lammutajad ehitusega kunagi ei tegelegi, selleks on teised inimesed. Arvata oli, et uus volikogu tuleb vähem hääli saanud asendusliikmetest. Uus volikogu on nüüd nagu kileaknadki, ajutisest materjalist aga peavad auga asja ära ajama. Või oligi see ,, uue maja” projekt? Ma tõesti ei tea.