Tänasel Haapsalu linnavolikogu erakorralisel istungil hääletati linnapea Urmas Suklese umbusaldusavaldust, mille esitasid sotsid ja IRLi saadikud. Umbusalduse poolt oli viis ning selle vastu 14 volikoguliiget.
Erakorralise istungi kokkukutsumise põhjuseks ja ainsaks päevakorrapunktiks oli umbusalduse hääletamine Haapsalu linnapeale Urmas Suklesele. IRLi fraktsiooni juhi Merle Mäesalu sõnul oli umbusalduse ajendiks meedias avaldatu, mis tõi avalikuks häälte võltsimine linnavalitsuse poolt aasta loomavaenulikema teo valimisel.
Umbusaldusavalduse esitasid linnavolikogu eelmisel korralisel istungil volikogu IRLi ja sotsiaaldemokraatide esindajad Merle Mäesalu, Ingrid Danilov, Andrei Tšerepanov, Valdo Maisalu, Raimond Lunev ja Heinar Tuulberg. Tänasel istungil puudus neist Lunev.
„Tänase umbusaldusavalduse põhjuseks on linnapea ja tema juhtimisstiil. Siiamaani on üleval kahtlus, et linnavalitsuse arvutitest manipuleeriti Eesti kõige loomavaenulikuma teo hääletustuelmusi. Senikaua kui need kahtlused on üleval, on usaldamatus ja maine kahju kogu linnavalitsusele. Seni püsib küsimus mida ebaeetlist või veelgi hullem – ebaseaduslikku – võib veel oodata või karta,“ ütles Mäesalu.
Mäesalu sõnul on tegelikult tõsisem probleem Urmas Suklese suhtumises. „Suhtumine oma tööülesannetesse ja suhtlemine linnakodanikega. Selline kriitikatalumatus ja kritiseerijate halvustamine ei ole omane tänapäevasele juhtimisstiilile,“ lausus Mäesalu.
Oma kriitlises sõnavõtus leidis Mäesalu Sukleses ka positiivseid külgi. „Positiivse poole pealt niipalju, et Suklese esimene linnapeaks oleku aja kohta on väga positiivsed mälestused. Siis oli loov ja teotahteline meeskond, linn arenes. Tänane olukord on kardinaalselt muutunud,“ ütles Merle Mäesalu. „Linna ei juhita kõigi linnakodanike huvides.“
Merle Mäesalu ütles, et Urmas Suklese jutimisstiil võib saada komistuskiviks naaberomavalitsustega ühinemisläbirääkimistel.
Volikokogu esimees keskerakondlane Jaanus Karilaid küsis Mäesalult, et kas ei peaks mustatde toonide kõrval nägema ka heledamaid.
„Võib-olla võiks algatada linnapeale ja tema meeskonnale preemia maksmise, sest Vikerkaare lasteaed on valmis, lastevanemad on rahul, lapsed on rahul, suur töö on tehtud,“ lausus Karilaid.
„Jah võiks…“ otsis Merle Mäesalu sõnu. „Võiks kaaluda küll. Aga tuletame meelde, kui pikk saaga on lasteaia ehitus, seda lubati juba 2008. aastal, see on konarlik ja pikaleveninud. Kas ta väärib preemiat – siin on arutluse koht.“
Karilaid soovis Mäesalult teada, milline on umbusaldajate lahendus lahendus linnavalitsuse ja loomakaiseseltsi tülis. „Kas linn ehitab ise varjupaiga, kuhu läheb see 10 000 eurot [loomade varjupaiga jaoks antud] katuseraha, kuidas saab teenuse korda?“ küsis Karilaid.
Mäesalu sõnul on kodutute loomade varjupaiga teenuse osutamine linnavalitsuse kohustus ning selle saab rajada riigihankega.
Urmas Sukles ütles oma kõnes, et ta seisab volikogu ees küllaltki ebatavalises olukorras. „Sest Haapsalus ei ole umbusaldusavaldusi eriti tehtud. Probleemsed olukorrad oleme suutnud lahendada muul viisil,“ lausus linnapea.
„Lugedes umbusaldusavalduse teksti on mul imelik ja kurb tunne, sest umbusaldamine on üks viimaseid kohaliku poliitika vahendeid, mida tehakse siis, kui mitte midagi muud enam teha ei anna ja kus on umbusaldusamiseks tõeline põhjus. Umbusalduist ei tehta üle jala, kiirelt, emotsioonide ajel. Kahjuks, lugupeetud eelnõu algatajad, seda te minu arvates olete teinud,“ nentis Urmas Sukles.
Sukles ütles, et enamikuga allakirjutanutest on ta olnud kogu aeg konstruktiivne. „Olen teie ettepanekuid arvestanud, linnavalitsus on teie poolt tõstetud küsimused lahendanud,“ lausus Sukles. „Ning mulle on ausalt arusaamatu, miks te pole minuga arutanud neid umbusalduses tõstatatud nõndanimetatud puudujääke.“
Linnapea peatus oma kõnes umbusaldajate poolt esitatud puudujääkidel.
Suklese sõnul oli Eesti Loomakaitse Seltsi poolt korraldatud loomavaenuliku teo veebihääletus osa Haapsalu kohta käivast pikaajalisest laimukampaaniast. Linnapea nimetas umbusaldajaid osaks selles kampaanias.
Urmas Sukles meenutas, et mullu oli Päeva Villas Haapsalu loomade varjupaiga arutelu, kus osales ka Eesti Loomakaiste Selts. Loomakaitsjad olid selleks ajaks veebihääletuse juba algatanud ning ühe loomavaenuliku teo kandidaadina oli üles seatud ka Haapsalu. „Valefaktide alusel,“ nentis Sukles.
Urmas Sukles nõudis koosolekul Haapsalu loomavaenlaste nimekirjast eemaldamist. „Sest sellelsamal koosolekul said need valefaktid, milles meid süüdistati, kummutatud. Ma ütlesin, et kui Haapsalu linnavalitsus pole gallupist maha võetud, ma Eesti Loomakaitse seltsiga ei suhtle. Ma olen mees, kes peab oma sõna,“ lausus Sukles ja lisas, et ta ei allu santaažile. „Ja selletõttu olen ma segav faktor,“ nentis linnapea.
Urmas Sukles ütles volikogule, et loomade varjupaiga ümber käiv on turuvõitlus, kus ei valita vahendeid. „Ma olen suhelnud paljude Eesti omavalitrsustega, kellest osad ei ole sellisele survele vastu pidanud, maksavad praegu suuri summasid loomade varjupaikadele,“ ütles linnapea. „Ja tänane umbusaldus on selle võitluse üks osa.“
Sukles kinnitas, et Haapsalus on siiani suudetud vajalikku teenust pakkuda normaalse hinnaga.
Urmas Sukles ütles, et Haapsalu linn on loomade varjupaiga rajamiseks kuulutanud välja riigihanke. See hange on tema sõnul viibinud üksnes seetõttu, et on oodatud naabervaldade volikogude otsuseid, kas nad tulevad Haapsalga ühishankesse või ei. „Meil on erinevad arusaamad ja me teeme selle hanke üksi,“ kinnitas Sukles.
Urmas Sukles peatus oma kõnes ka Vikerkaare lasteaia renoveerimisel, Posti tänava kõnniteedel ja Tamme tänava ristmiku taotlemisel. Ühtegi umbusaldajate poolt esile toodud etteheidet linnapea omaks ei võtnud.
Suklese toetuseks võttis veelkord sõna Jaanus Karilaid. Ta on enda sõnul Haapsaluga seotud aastast 2006, linnapead on sel ajavahemikul olnud Teet Kallasvee, Ingrid Danilov ja Urmas Sukles. „Alati on tekkinud probleeme, alati on olnud eksimusi,“ nentis Karilaid.
„Kahtlemata saab kõike paremaks muuta. Ma vaatan seda [Urmas Suklese] meeskonda – [aselinnapead] Kaja Rootare, Liina Põld ja Peeter Vikman – Haapsalu ajaloos pole kunagi olnud nii head meeskonda. Nad on pädevad inimesed,“ lausus Karilaid ning kutsus volikogu liikmeid usaldama nii linnapead kui tema meeskonda.
Umbusaldusavaldus kukkus läbi. Selle poolt hääletas viis IRLi ja sotside saadikut, vastu oli neliteist Reformierakonna ja Keskerakonna saadikut.
Fotod: ARVO TARMULA
[…] Haapsalu linnavolikogu erakorralisel istungil hääletati linnapea Urmas Suklese umbusaldamist. Oma arvamuse sai volikogu ees välja öelda ka umbusaldatav linnapea Urmas Sukles […]
jah, kindlasti on targamat ka teha, näiteks arvutis hääli klikkida.
Viimane piisk karikasse umbusalduse ajenduseks oli vast Radari saatest välja tulnud jama. Selle asemel, et hakata “süüdlasi” otsima oma lähikonnast, oleks Sukles pidanud esmalt lükkama ümber Radari poolt esitatud faktid. Selge, et neid fakte ei olnud ega ole Suklesel ette näidata. Sukles, kui oled aus, siis käitu ka ausalt ja ära otsi tonti seal, kus seda ei ole. Kui Karilaid otsib oma tegevuses pidevalt kompromisse, siis Suklesel pole seesugust iseloomujoont kogenud.
ei ole mingi kommertskanali tekitatud (tellitud) pseudojama nüüd küll põhjuseks, et linnapea peaks mingeid fakte ümber lükkama. Kindlasti on targemat ka teha… 🙂
Häbi väärib pr. Mäesalu
Mida pr. Mäesalu teil seal häbiväärset tegi? Valgusta meid siis lähemalt. Kõrvalt vaadates tundub teil seal midagi venemaalikku.
netihääletuse
variante oleks kaks:
1. Peksame Mäesalu
2. Peksame Suklest
Saaksid linnavalitsuse ametnikud ka veidi tööd juurde…
Hirmus häbi on opositsiooni pärast. Ja no sellest, et Haapsalul on SELLINE linnapea, ei ole mõtet vist rääkidagi. Vaju häbist maa alla. Eneseväärikusest (või selle säilitamisest) siin juttugi teha ei saa..
Inimesed on imelikud. Kuidas saab olla minul häbi. Ärge tehke teist inimest enda omaks nagu orja, siis pole ka häbi pärast maa alla vaja vajuda.
Linnapeale umbusalduse avaldamine tundub kuidagi otsitud põhjusena, seda esiteks, teiseks – ehk teeks vahet, mis on näiline, mis tegelik. Võibolla linnapea ütles proua Mäesalule ära ja see etendus on üks kättemaksu võimalusi, sest – ei saa ju öelda, et linnavalitsus ei oleks lahendusi otsinud ja – kui pole veel leidnud, siis see probleem kindlasti laheneb. Kas see kõik on ikka nii palju väärt, et siin oma kommentaaridega sopaga üle valada ? Ehk keskenduks võimalike lahenduste otsimisele – nõu ja jõuga. Omavalitsuste ees on palju selliseid probleeme, mis neist ei sõltu ja – on ju toime tuldud, vastavalt võimalustele. Ehk vaataks… Loe rohkem »
lõpuks üks mõistlik jutt ka! 🙂
Jagan sinu arvamust. Täpselt samad mõtted liikusid peas.
on koos keskerakonnaga Tallinnas võimul ja ei arvesta opositsiooniga… Seega on kohasem võrdlus ikka Savisaar = Sukles (kes samuti juhuslikult võimul koos keskerakonnaga)
Vastuseks sinu tänasele kommantaarile. Just täpselt nii ongi, kui mittemidagi tegemise eest saab iga kuu paarsada, siis ongi tegemist ulmeliselt mugava olukorraga, mida meil enamusel ei ole. Saad kindlasti aru, et looma üle ukse viskamine ei maksa just midagi, bensiinikulu ehk. Aga kui vaktsineerida see loom, vajadusel osutada arstiabi, otsida tema omanikku jne, viimases etapis hukata eutanaasia läbi (ei keelatud meetodeid), siis sa saad ju aru, et kõigi nende asjadega kaasnevad kulud. Siin ongi erinevus varjupaikade vahel, kus üks toimib ärina (kulusid ei ole, linna raha läheb omanike taskusse) ja teine toimib tegeliku varjupaigana, kus loomadele võimaldatakse hädavajalik (mis tekitab… Loe rohkem »
Ehk siis tahtsin sellega öelda, et kui jätta tegemata kõik peale looma üleskorjamise, siis sellisel juhul moodustub linna makstud rahast kasum, sest kulusid ju ei ole. On täiesti iseasi, mismoodi selline kasum välja võetakse, paber kannatab kõike.
Ärist saab rääkida siis kui varjupaik võtab vastu raha aga ei teavita kodulehel leitud loomadest, ei otsi nende omanikke / uusi kodusid, ei vaktsineeri, ei osuta elementaarset ravi, ei anna loomadele normaalselt süüa. Äri on see jah siis kui kogu varjupaigateenus koosneb loomade üleskorjamisest ja üle ukse viskamisest surma ootama ruumi, kus ootavad ees juba haigestunud. Kui küsida, millal on tegemist kasumliku äriga, siis tulebki just vaadata, kuidas loomade eest hoolitsetakse. Eestis on mitmeid varjupaiku, mis ei ole ärid ja kus loomade eest hoolitsetakse vähemalt elementaarsel tasemel ja antakse võimalus pääseda kas tagasi vanasse, või uude koju. Samuti ei pea… Loe rohkem »
Oota nüüd natuke. Esiteks- 3000 eur-aastas on ULMELINE 250 eur/kuu. Onju. Siin lõppebki kogu jutt ärist. Peaks lõppema ka kogu jutt selle teema ümber.
Loomade söötmine–usud sa ise ka mida sa räägid?
Ja mis puudutab lauset “Eestis on mitmeid varjupaiku,mis pole ärid” ,nu anna kannatust. Mina olen sealt võtnud omale koera,muideks,seega ära hakka nüüd uuesti mingit soga tootma.
Lõpetuseks–seni,kuni Sina,mina,ega teised ei suuda maksta piisavalt makse,et meie sotsiaaltoetused oleksid mõistlikul tasemel ja lapsed söönud,seni peaks ikka väga kriitiliselt vaatama selle valdkonna kulusid.
Vastandumine ja näpuga näitamine soovita koostööd teha on sisutühi eneseupitamine võtmes “kuulake ja vaadake kõik, mina olen parem!”