Haapsalu Pääsupesa lasteaia Rukkilille rühm Euroopa 112 päeval 11. veebruaril 2014. Foto: häirekeskus
Eestis on kiirabi, päästjate ja politsei kutsumiseks alates veebruarikuust üks hädaabinumber – 112. Pärast ühele hädaabinumbrile üleminekut on numbri 110 valimine kõigis maakondades vähenenud. Läänemaal on numbri 110 valimine langenud vähem kui enamikus teistes maakondades.
Eesti läks Euroopa 112 päeval, 11. veebruaril 2015 üle ühele hädaabinumbrile 112. Alates 11. veebruarist saab numbrilt 112 kutsuda kiirabi, päästjaid ja ka politseid. 11. veebruaril alustas häirekeskus ka avalikkuse teavitamist ühele hädaabinumbrile 112 üleminekust.
Häirekeskus jälgib hädaabinumbritele helistamise statistikat, nagu teatas häirekeskuse avalike suhete juht Jaana Padrik. Praeguseks on numbri 110 valimine Padriku sõnul ligi poole võrra (47%) vähenenud võrreldes ühele numbrile üleminekule eelnenud ajaga, hädaabinumbri 112 valimine on tõusuteel. Hädaabinumbri 110 valimine on vähenenud kõigis maakondades, Läänemaal on 110 valimine aga vähenenud vähem kui enamikus maakondades.
"Kui ühele hädaabinumbrile üleminekule eelnenud kuu jooksul tehti Läänemaalt numbrile 110 keskmiselt 76 kõnet nädalas, siis ühele numbrile üleminekule järgnenud kuu jooksul helistati Läänemaalt hädaabinumbrile 110 keskmiselt 62 korral nädalas," vahendas Padrik. "See on nädalas keskmiselt kõigest kaheksa kõnet vähem, samal ajal kui mujal maakondades vähenes nädala keskmine kõnede hulk kümnetes ja sadades."
Number 110 kaob pärast pikemat üleminekuaega kasutusest. Üleminekuperioodil suunatakse numbrile 110 helistajad numbrile 112 ning keegi ei jää abita.
MIKS 112?
Üks hädaabinumber 112 muudab abi kutsumise lihtsamaks ja abi saatmise kiiremaks:
* Meeles on vaja pidada üht numbrit 112 ning kriitilises olukorras ei kulu aega mõtlemisele, millist abi ja milliselt numbrilt kutsuda.
* Ühelt numbrilt 112 ja ühe kõnega saab kutsuda kiirabi, päästjaid ja politseid või mitut abiosutajat korraga.
* Ühelt numbrilt 112 on häirekeskuse töösaalides kiirabi, pääste ja politsei hädaabikõnedele vastamine ja abi väljasaatmine kiirem ja täpsem. See kõik tähendab ka abi kiiremat kohalejõudmist.
* Numbrile 112 rakenduvad abi saatmist kiirendavad tehnoloogilised lahendused, mis numbrile 110 ei rakendu.
KUIDAS HELISTADA HÄDAABINUMBRILE 112?
* Helista 112, kui vajad KIIRET abi. Ära helista 112-le info saamiseks ja andmiseks või nõuannete küsimiseks – selleks on olemas valdkondlikud infotelefonid (nt perearsti nõuandetelefon 1220 jpm).
* Helista kõigepealt 112-le, mitte pereliikmele või sõbrale. Kui Sa ei helista kõigepealt häirekeskusele numbril 112, kaotad väärtuslikku aega Sulle abi saatmiseks.
* Ütle, mis juhtus ning kas keegi on viga saanud ja vajab abi.
* Ütle aadress või kirjelda asukohta, kuhu abi on vaja. Sinu lauatelefoni positsioneerides näeb häirekeskus aadressi, mobiiltelefoni positsioneerides piirkonda, kus Sa asud. Õnnetuse asukoha täpseks määramiseks anna täpsustavat infot – ütle aadress, nimeta lähedalasuvaid objekte, anna võimalusel GPS-koordinaadid.
* Kui Sa ei asu ise sündmuskohal, anna sellest teada.
* Kuula päästekorraldaja küsimusi, vasta täpselt ja lühidalt.
* Kui elu ja vara on ohus, saadetakse abi välja juba kõne ajal. Lisaküsimuste esitamise tõttu ei viibi abi saatmine – abi on juba teel.
* Ära katkesta kõnet enne, kui abistamiseks vajalikud asjaolud on välja selgitatud.
* Hoia oma telefoniliin vaba, et lisateabe saamiseks või nõuannete andmiseks saaks Sulle tagasi helistada.
* Kui olukord sündmuskohal muutus – läks halvemaks või paremaks –, helista 112-le ja anna sellest teada.
* Kõik hädaabikõned salvestatakse. 
