Eesti luterliku kiriku peapiiskop Urmas Viilma (fotol) kiitis täna Lääne-Nigula kogudusemajas peetud praostkonna üldkoosolekul ehk sinodil Lääne praosti Tiit Salumäe ja praostkonna tööd.
Lääne praostkond on Eestis üks väheseid, kus praost visiteerib veel kogudusi. Viilma tõstis esile ka praostkonnas tehtavat infotööd. Praostkond on aastaid välja andnud aastakirja Scripta Annalia. Hea koostöö on Lääne Eluga.
Lääne praostkonna sinod on alles hiljaaegu ametisse seatud peapiiskopil kuues sinod, kus ta on peapiiskopina osalenud. Neil kõigil on räägitud elanikkonna vähenemisest, mis omakorda mõjutab ka kirikuliikmete arvu. Seda on nimetanud murekohana kõik praostkonnad peale Tallinna, kõneles Viilma.
Kuigi inimesi ja annetajaid jääb vähemaks, ei ole vähenenud jumalateenistuste ja armulaual käijate arv, nentis Viilma. Armulaual käijate arv on terves EELKs pigem tõusutrendis. See näitab, et kogudustes on alles tuumikud, kes osalevad koguduse elus, ütles peapiiskop.
Kiriku majanduslikust toimetulekust kõneldes märkis Viilma, et kui kirikuhooned on keskmises või heas korras, siis tagastatud varast on kohati saanud raske pärand. Kogudustele kuuluv põllumaa on enamasti välja renditud, kuid renditulu on tihtipeale väga väike või isegi olematu. Selline kogudus tegeleb heategevusega, toetades põllumajandusettevõtlust, märkis Viilma.
Urmas Viilma toonitas sõpruskoguduste abi olulisust. Summad, millega meie kogudusi on paarikümne aasta jooksul toetanud, on märkimisväärsed. Kuigi sõpradelt saadud toetusi pole kokku löödud, ulatub see miljonitesse eurodesse. „Me pole suutnud näidata, millises mahus on meie sõbrad meid 20 aasta jooksul aidanud,“ ütles Viilma.
Viilma soovitas inimesi rohkem tähele panna ja tunnustada. Pole keeruline saada peapiiskopi tänu- või aukirja, kui inimene seda väärib, julgustas ta kogudusi oma tublisid kaastöölisi tunnustamiseks esitama.
Peapiiskopi sõnul ei ole Põhjamaade koguduste avatus ja liberaalsus kogudusse inimesi juurde toonud. Pigem kasvab konservatiivsete koguduste liikmeskond.
„Võiksime mõelda, kas peaksime alati muutustega kaasa minema,“ sõnas Viilma. „Kirik ei saa olla meelelahutaja ja meelejahutaja.“
Samas toonitas peapiiskop, et kirik ei saa kõrvale jääda ühiskonnas toimuvast: „Me ei saa muutunda getostunud grupiks, kes on ühiskonnast väljaspool.“
Viilma sõnul võib inimeste juhuslik ja heitlik vaimsus saada ohuolukorras julgeolekuriskiks. „Kes on kriisi või sõja ajal meie vaimne liider?“ küsis Viilma. „Venekeelsel elanikkonnal on see olemas: õigeusu kirik ja kirikupea. Kes võiks siis olla eestikeelsete inimeste vaimne juht? Kas Igor Mang?“
Viilma möönis, et see on öeldud mure ja irooniaga, aga küsimus jääb.
ivan pang