1

Katrin Talihärm: Rahatarkus algab teadmiste ellu rakendamisest

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Eestimaalaste finantskäitumise suurim murekoht on lõhe teadmiste ja tegeliku käitumise vahel. Näiteks OECD finantskirjaoskuse raporti kohaselt on Eesti skoor positiivse finantskäitumise osas uuritud riikidest üks madalaimaid, samal ajal kui teadmiste osas jääb Eesti keskmisest kõrgema tulemusega riikide sekka, kirjutab Pangaliidu tegevdirektor Katrin Talihärm (pildil).

Katrin TalihärmFinantsharidusega aktiivne tegelemine on seda olulisem, et isiklike rahaasjade planeerimisega, kaasneb ka inimeste heaolu ja sotsiaalne turvatunne tervikuna.

Problemaatiline lähtekoht

Paraku näitab hetkeolukord, et Eesti elanikud suhtuvad nii lühi- kui pikaajalisse rahaasjade planeerimisse pigem leigelt. Vähese planeerimise ja juhuslikku laadi säästmisharjumuse tõttu puudub ka piisav rahaline turvatunne ootamatustega toimetulekuks. Kolmandik elanikest saaks peamise sissetulekuallika kadumisel hakkama vaid ühe kuu.

Pangaliidu poolt koolides korraldatavad iga-aastased rahatarkuse päevad on näidanud, et lisaks praktilistele oskustele esineb noortel olulisi lünki ka teadmistes – paljud õpilased pole teadlikud isegi oma isiklikest tuludest ja kuludest.

Tarbijakaitseameti tellimusel uuringufirmas Faktum & Ariko valminud uuring kinnitab samuti, et inimesed tunnevad kõige rohkem puudust infost, mis käsitleb isiklike rahaasjade korraldamist – laenamist, pere-eelarve koostamist ja säästmist. Eriti peavad selle õpetamist oluliseks põhihariduse või alla selle haridusega vastajad, vanemad vanuserühmad ja eestlased.

Uuringutest ilmneb ka see, et üldiselt annavad vanemad lastele raha siis, kui nad seda küsivad. Seetõttu kaob lastel ka raha väärtuse tunnetus ja sellest tulenevalt ka oskamatus oma rahaasju planeerida. Nii puudub ka täpne ülevaade oma tuludest ja kuludest. Ja kui seda koolis ega kodus teadmistega ei muudeta, ei maksa järgmisel hetkel imestada kiirlaenu võtvate või palgapäevast palgapäevani elavate inimeste suure arvu üle.

Panus paremasse Eestisse

Ehkki riik on näiteks kiirlaenuturu korrastamiseks viimasel paaril aastal päris palju ära teinud, ei lahenda praeguseid probleeme üksnes regulatsioonidega. Regulatiivsete meetmete kõrval on vaja panustada finantskirjaoskusesse.

Sündiv valitsuskoalitsioon võiks üheks haridusalaseks fookusteemaks võtta täiskasvanute finantsteadmiste tõstmise ja tähtsustada praktilisi oskusi andvate finantsharidusprogrammide väljatöötamist koolinoortele ja tudengitele, et anda noortele praktilisi teadmisi ja vähendada lõhet teadmiste ja tegeliku käitumise vahel.

Sama eesmärki kannab ka Eesti Pangaliidu eestvedamisel märtsis Eestis esmakordselt korraldatav rahatarkuse kuu, mille raames tähtsustatakse finantskirjaoskust ja teadvustatakse eestimaalastele arukaid finantskäitumise põhimõtteid.

Katrin Talihärm, Pangaliidu tegevdirektor

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Viiu
Viiu

Seda majanduslikku toimetulekut peaks õpetama peale noorte ka pensionäridele kes ei suuda peale ravimite, majanduskulude ja tagasihoidliku toiduvaliku tasumist midagi säästa, et elada normaalset elu. Olen üks nendest.
Teid ette tänades!
Viiu

wpDiscuz