Minu kahtlustused I köite valmimisel osutusid tõeks. Materjale, mida II köitesse panna, oli, tuli juurde ja jälle jääb üle! Niisiis tulebki teine raamat välja anda ja mõttes järgmisi kavandada. Et paremat ideed pole tulnud, jätkan ka selle köite kokkupanekut põhimõttel, et autorite järjekorra määrab perekonnanime koht tähestikulises järjekorras, kirjutab literaat Toivo Tomingas (pildil).
Osalt jätkavad tuttavad autorid esimesest „Vormsi verest”, on aga ka uusi, nagu ma nii väga lootsingi. Selles raamatus leiavad koha kõrgesse ikka elanud vanaema Maria Berggreni mälestused elust Norrby-Bertasel ja sõja järel Rootsis. Nii täitub infotühemik, mis puudutab vormsilaste uut jalgeletõusmist pärast põgenemist 1943–1944 üle Läänemere. See on esimene lugu neist paljudest, mis kindlasti vääriksid jäädvustamist. Ehk tuleb veel. Kaante vahele jõuab vallavanem Tanel Viksi uurimus Kaitseliidu Lääne maleva tegemistest ja seostest Vormsiga 1917–1940.
Veel ei ole kustunud lootus leida üles Anders Lindströmi ja Joel Dahli käsikirjad. Jõudsime nii kaugele, et saime korrektsesse noodikirja esimese tosina Verner Fribergi lauludest. Plaan on jätkata. Sada laulu ootab järge. Ehk on mõni järgmine „Vormsi vere” köide vaid laulud? Omaette aines on vormsi keel. Asudes Sven Ahlströmi luuletuste põhjal panema kokku vormsi–eesti väikest sõnastikku, adusin peagi, et julge pealehakkamine on küll panus võidusse, kuid minu puhul ei ulatu see kuidagi pooleni, nagu vanasõna lubab. Jään selgelt ülesandele alla. Jäin hiljaks! Nagu Põrgupõhja Jürka ütles mäletamise kohta, nii minagi. Aga kui leiduks keeleteadlasi, oleks veel võimalik päästa, mis päästa annab.
Omaette põnev ja alati humoorikas valdkond on laste joonistused. Suur tänu Vormsi lasteaednikele ja lastele. Seekord saan avaldada vaid tibatillukese osa laste rikkalikust loomingust. Isegi läbi väga tiheda sõela valides tuleks üks raamat vaid laste joonistusi. Aga kes annab garantii, et sõel just paremiku välja sõelub? Võib-olla juba homme sünnib tosin tööd, mis on valituist andekamad. Pole muud teha, kui laste loomingul silm peal hoida. Kujutavast kunstist veel. Rõõmus üllatus tabas mind, kui sain kuulda ja näha Elle Palmpuu Vormsi vaipu ja keraamikat. Kindlasti kujuneb väga huvitavaks Riima Kochi vormsilaste elulugude kogu.
Pistnud nina Vormsi-temaatikasse, avastan pidevalt uusi ja huvitavaid persoone, kelle elu ja tegevus tõstavad neid esile rahva hallist massist, kui nii üldse sobiks öelda. Millal me küll sinnamaani jõuaks, et „Sada Vormsi suurkuju” kaante vahele saaks. Vanasõnagi ütleb: „Mida väiksem rahvas, seda rohkem suurmehi!”
Olgu, kuidas on, huvitav on avastada ja edasi jutustada saarerahva ülipõnevat ajalugu. Ehk on huvitav lugejalgi. Veel parem, kui tal on omalt poolt sellesse kirevasse vaipa mõni värvilaik või kas või lõngaots lisada! II köide tuleb rahva ette olevipäevaks, 29. juuliks.
Toivo Tomingas, literaat
Läbi vormsi ajaloo suurkujudest raamat oleks tõesti huvitav. Ehk ka minu kadunud vanaisa mahuks sellesse, kes oli saarel väga tuntud mees. 🙂