Uudis PKC Haapsalu tehase sulgemisest vapustas mullu augustis paljusid läänlasi. Tehases töötas tol hetkel peaaegu 350 töötajat ja selle sulgemine tõotas halba. Nüüdseks on peaegu pooled neist koondatud ja kui välja jätta väike arv töötajaid, kes suunduvad PKC Keila tehasesse, ootab sama saatus varsti ka ülejäänuid. Selles valguses on kahtlemata kiiduväärne Läänemaa arenduskeskuse ja Haapsalu linnavalitsuse algatus lisada piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme projektide sekka PKC tehase lähistele plaanitav alajaam. Esiletõstmist väärb ka turundustöö, mida arenduskeskus on teinud ettevõtjates siia kolimise vastu huvi äratamisel.
Väikelinna nagu Haapsalu jaoks on uute tööandjate lisandumine väga tähtis. Isegi, kui pakutavate töökohtade arv ei jõua kohe järgi PKCs ametis olnute arvule, on oluline ka iga väike areng. Muidugi on olemas ka omad riskid. Infrastruktuuri tehtavad investeeringud on tööstusala arendamisel siiski eelduseks ja lõplik edu sõltub sellest, mida otsustavad ettevõtjad, kes kaaluvad oma äride sinna kolimist. Firmad võivad küll kiita, ja öelda, et tore, et meile vajalikud võimalused lõite, aga tegelikult otsustasime ikkagi minna kusagile mujale. Eraettevõtja lähtub lõpuks sellest, mis on kasulikum tema firmale ja puhtalt heategevusest end omavalitsuse heaolu nimel ohvriks ei tooda.
See ei tähenda seda, et omavalitsused peaksid istuma käed rüpes. Oleks väga naiivne loota, et mõni tootja oma tehase Läänemaale kolida soovib, kui selleks pole olemas vajalikku infrastruktuuri. Võidavad need, kes julgevad võtta riske. Investeeringud tööstusaladesse on teatud mõttes nagu optimistlik ettemaks, kuid kui alternatiiviks on piirkonna vaikne hääbumine, pole valik ju eriti raske. Parem üritada, kui lihtsalt alla anda.
Okasele ja Täpsilt Okasele.
Alajaama ehitusega on heal juhul mingiks lühikeseks ajaks hõivatud mõnikümmend inimest. Peale alajaama käikulaskmist enam töökohti see ei vaja. Heal juhul paar hooldusinseneri osalise ajaga. Needki ilmselt on juba praegu ametis olevad Imatra töötajad. Töökohti kui selliseid, see alajaam Haapsalu inimestele kindlasti ei loo.
Töökoht on ikka see, kui tööd saavad inimesed pikemaks ajaks kui aasta-paar. Mingi objekti ehitus ei ole töökohtade loomine.
Tõenäoliselt tulevad ehitajadki kuskilt suurest ehitusfirmast Tallinnast, sest Haapsalu ehitusfirmadel pole ilmselt kogemusi taoliste objektide ehitamiseks.
Hea et sinna piirkonda on ettenägelikult 4 realine raudteeviadukt ehitatud, see sisendab välismaa ettevõtjale kindlustunnet, et ta teeb õige investeeringu.
Nojah, tehke endale ka mingi elementaarne olukord selgeks. Ei ole ma nendest raha taotlejatest, aga vaat niipalju saan ikka aru, et on huvilisi Tööstuse tänava tööstusparki, kes aga enne sinna arendust teha ei kavatse, kui elekter olemas. Selleks aga on vaja alajaam püsti panna. Jällegi on vaja kõik kõigile puust valmis teha ja punaseks värvida. Kas endal mõtlemist enam polegi?
Kindel et kõva turundustöö taga on arenduskeskus, mitte hoone omanik?
Mis keskus see veel on ? ainus areng mis meilkõigile kättesaadav on on taandareng.
Lp Lääne elu toimetus, palun kirjutage ka kui palju inimesi saab tööd PKC tehase lähistele plaanitavas alajaamas.