Anu Joost. Foto: Arvo Tarmula
Haapsalu pitsikeskus avas näituse „Kaunis pärandus” Haapsalu linnaarhitekti Anu Joosti ema ja ristiema näputööst.
Haapsalu käsitööseltsi juht Mirje Sims ütles, et näitus on maiuspala eeskätt neile, kes armastavad heegelpitsi. Vaid üks ese on kootud ja selle äratundmiseks võiks Simsi sõnul lausa eksami korraldada. Näputöö on nii meisterlik ja peen, et kootud linikut pole heegeldatutest sugugi lihtne eristada.
Eksponeeritud on Anu Joosti ema Selma Jürgensi (1924–2011) ja tädist ristiema Roosa Bergmanni (1919–2008) heegeldatud pitsid: laudlinad, linikud, pajalapid, kardinad, käte- ja taskurätikud, kätised ja kraed. Nii mõnegi eseme on käsitöömeistrid kaunistanud meisterliku tikandiga.
Näitusel on ka fotod mõlemast naisest, kui nad on noored, et näidata: käsitöö pole sugugi olnud eakate pärusmaa, vaid igapäevase elamise-olemise osa.
Joost meenutas, et lapsepõlvekodust ta otse pitsi heegeldamist ei mäleta, õmblustööd ja kudumist aga küll.
„Niisama telekavahtimist suurt ei olnud, ikka pidi midagi näpu vahel olema,” ütles Joost.
Näituse suured ümarad laudlinad on just nimelt Joosti ema tehtud.
Apteekrist ristiema pool veetis Joost suvesid ja mäletab, et pitse ja mustreid vahetati, kollektsioneeriti, tehti ja käidi väljanäitustel, töid kingiti ja vahel ka müüdi.
Nii apteekri- kui ka raamatupidajaamet nagu käsitöögi nõudis täpsust, kannatlikkust, keskendumisvõimet ja korralikkust.
Mirje Simsi sõnul on näitusel olevad esemed pälvinud Haapsalu palju näinud käsitöömeistrite heakskiidu.
„Väga ilus ja kvaliteetne käsitöö. Tõesti hästi tehtud. Heegelpitsiga taskurätikud on nagu kevadised liblikad. Ja üldse – kes teeb nüüdisajal enam taskurätikuid,” nentis Sims.
Sims ütles, et sugugi mitte kõik tööd Anu Joosti ema ja ristiema pärandist ei mahtunud näitusele, aga seegi, mis väljas, on märkimisväärne hulk.
„Ainuüksi heegelpitsiga käterätikuid on 21 tükki,” märkis Sims.
See, et Anu Joosti ema ja ristiema käsitööst sai näitus, oli juhus. Mirje Sims ütles, et Joost käinud kord pitsikeskuses pitse vaatamas ja siis tulnud jutuks, mis tal kõik kodus on.
„Sellised jutuks tulemised on meile nagu kirss tordil,” märkis Sims.
Pitsikeskuse üks eesmärke on vana käsitöö hoidmine ja eksponeerimine ning käsitöötraditsiooni elushoidmine.
„Nüüd kuidagi ongi nii juhtunud, et on olnud järjest mitu vana käsitöö näitust, aga kohe tuleb uut käsitööd kah peale,” ütles Sims.
Enne Anu Joosti „Kaunist pärandust” oli pitsikeskuses näitus Eesti esimese vabariigi aegsest käsitööst. Sims ütles, et kel vähegi soovi, võib tulla pitsikeskusesse ja näituse heegelpitside mustrid maha joonistada, et need läheksid uuesti ilma mööda rändama.
Heegelmotiividest on koostatud ja näitusel ka väike raamat, seal aga pole mustrikirju vahel, nii et pliiats ja paber tuleb pitsihuvilisel endal kaasa võtta.
„Kaunis pärandus” on avatud 26. märtsini. Siis vahetab selle välja Ulve Kangro meistrinäitus Setu pitsidest.