Lihula. Foto: Arvo Tarmula
Lihula vallavolikogu lõpetas kümme aastat tegutsenud valla sihtasutuse Lihula Vara tegevuse ja võttis valla kinnisvara haldamise ning kommunaalmajanduse vallavalitsuse otsealluvusse.
Kui vana aasta lõpuni vastutas Lihula haljastuse ja heakorra, lumekoristuse ja kalmistute korrashoiu, vallale kuuluvate korterite jm kinnisvara, Lihula kooli söökla ja kõigi teiste kommunaalküsimuste eest valla sihtasutus Lihula Vara, siis uuest aastast on see vallavalitsuse alluvuses.
Lihula Vara kauane juht Vladimir Hmelik jäi pensionile, ettevõtte raamatupidaja koht kaob umbes poole aasta jooksul, sest nii kaua kestab Lihula Vara likvideerimine. Lihula vallasekretär Ermil Miggur ütles, et Lihula Varas töötanud 19 inimesest jätkab 15.
Lihula Vara likvideerimist korraldab Rein Kruusmaa, kes on valla palgal kui majandusnõunik. Enne Lääne-Nigula valla moodustumist oli Kruusmaa Risti vallavanem.
„Vähem inimesi, palgafondi kokkuhoid,” ütles valla arendusnõunik Margus Källe muudatust iseloomustades. Källe asendab eile kahenädalasele puhkusele jäänud vallavanemat Varje Ojala-Toosi. Et kommunaalmajandus läheb otse vallavalitsuse alluvusse, lüheneb käsuliin ja kaob vahelüli, sest Lihula Vara peamine tellija ja rahastaja oli Lihula vallavalitsus.
Källe sõnul Lihula Vara likvideerimine Lihulas suurt midagi ei muuda, töö jääb ikka samaks. Lihula gümnaasiumi kinnistu kuulus varem Lihula Varale, nüüd läheb see vallale üle. Koolisööklaga hakkab Lihula Vara asemel tegelema gümnaasium. Miggur selgitas, et mõnevõrra laieneb kinnisvarahaldus, sest juurde tulevad lasteaia ja kultuurimaja haldamine.
Eesmärk on kokkuhoid
Sihtasutus Lihula Vara loodi 1. juunil 2005 Lihula vallavara efektiivsemaks ja säästlikumaks kasutamiseks. Nüüdne otsus põhineb mullu kevadel tehtud OÜ Cumulus Consultingu analüüsil, mis otsis kokkuhoiukohti Lihula valla majandamisel. Analüüsist ilmnes, et valla kinnisvara saab hallata efektiivsemalt, kui luua vallavalitsuse juurde valla kinnisvara haldamisega tegelev üksus.
Sel viisil saaks vallavalitsus käibemaksu pealt kokku hoida umbes 20 000 eurot aastas, sest vald ei pea käibemaksu maksma. Lihula Vara pidi aga igale vallale osutatud teenusele 20 protsenti käibemaksu juurde kirjutama.
Cumulus Consultingu analüüsi kohaselt paraneb ka finantsjuhtimine, kui moodustada ühine raamatupidamisüksus, mis pakub teenust vallale ja tema ühinguile. Analüüsi kohaselt saaks kokku hoida ka töötajate vähendamise arvel.
Kokkuhoiukohti otsides suleti läinud aasta lõpus Lihula Varale kuulunud kantseleitarvete kauplus.
Silmaga näha
Detsembris 2014 lõpetas Lihula vald kõik Lihula Varaga sõlmitud halduslepingud, võttis üle vajalikud töötajad ja 1. jaanuarist haldab ise valla kinnisvara, surnuaedu jms. Lihula Vara laenujääk oli 2014. aasta lõpu seisuga 381 275 eurot.
„See laen läheb üle Lihula vallale, kuid see ei mõjuta valla eelarvet, sest see on juba praegu valla bilansis,” selgitas Miggur. Laen oli võetud gümnaasiumi remondi ja ümberehituse tarvis.
Kruusmaa sõnul oli otsus majanduslikult mõistlik, sest teenuste põhiostja oli nagunii vallavalitsus.
Tänavu suuri muudatusi Lihula majanduses oodata ei maksa. Kruusmaa sõnul oli Lihula Vara hästi varustatud, kõik vajalik on olemas, nii et midagi juurde ostma ei pea. „Esialgu püüame mehhanismi tööle rakendada, maailma kohe muutma ei hakka,” ütles Kruusmaa.
Migguri sõnul on kommunaalmajanduse eelarve niisama suur, kui oli Lihula Vara eelarve.
Majandusaasta aruannete põhjal oli Lihula Vara aastati 22 000–37 000 euroga kahjumis, kuid Kruusmaa sõnul ei ole „kahjumi-kasumi teema” ümberkorralduste tegemisel tähtis.
Kruusmaa selgitas, et Lihula valla teine munitsipaalettevõte Lihula Soojus jätkab iseseisvalt. Kui Lihula Vara peamine klient oli Lihula vallavalitsus, siis Lihula Soojuse klientuur on laiem. Lihula katlamaja müüb Kasari luha heinast saadud toasooja Lihula valla asutuste kõrval ka eraisikuile ja ettevõtetele.
SA Lihula Vara
2013. aasta; 2012. aasta
- Tulu 360 000; 340 000
- Kahjum 22 000; 37 000
- Töötajaid 19; 19
Alliaks: Majandusaasta aruanne
asemel,et lihula Varale luua tingimused,et ettevõte saaks osutada teenust laiemalt,ka üle valla piiride ja teenida tulu on Lihula tarkpead võtnud tööle Kruusmaa,kes suutis Risti valla põha (praktiliselt pankrotti) lasta ja ainult tänu Neeme Suur isiklikule autoriteedile sudeti Risti oma suurte võlgadega liita Lääne-Nigula külge. ja jäeti hingitsema ,kuid pääseti otsesest häbist.Nüüd kaaovad jälle Lihulas töökohad ja selle asemel,et ettevõtet laiendada ja tugevdada tekitattakse vallavalitsussse lihtsalt osakond,mida hakkab siis juhtima Kruusma,nagu aru saan.See on kindlasti samm tagasi,aga eks igaüks tea ise…
Esiteks mina ei vingu ja saan selle teenistusega hästi hakkama. Kas tõesti tuleb teile kõik puust ja punaseks teha ? Tunnen kaasa !
Palju õnne siis ,tee oma firma kui ei taha sulane olla. Tööd on küll ja ka raha pole ilmast kadunud.
miks sa ise ettevõtja ei ole, vaid autojuht
Ma ei taha kellegi sulane olla, vaid normaalset töökohta ja normaalset palka, ei enamat. Seda aga Lihulas ei leia!
Mul on sama olukord,ajapuudusel otsid nn.töötuid kellele pakud jõukohast tegevust-aga ei viitsi ! Järelikult elab ka nii ära.
mida te virisete , kas see on möistlik kui koristaja tänaval iga möödujaga
pikkaaega jutustab ? Olen otsinud ise töömeest puid saagima ja löhkuma
hea palga eest, kuid ei tule keegi . maksa tonn kätte, ainult siis! Ja te räägite
siin tööpuudusest- saage kaineks !
sa ise ei lõhu, kui teenistus nii hea on
Tulemus on ette teada, räämas Lihula.
eesmärk kokkuhoid – tore eesmärk küll, võtta inimestelt töö ja leib