Möödunud aasta viimases kvartalis kasvas Eesti majandus aastases võrdluses 2,7%, kvartali võrdluses ning sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeerituna 1,1%. Selline number vastas meie ootustele. 2014.aasta majanduskasv tuli statistikaameti hinnangul 1,8%, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina (pildil).
Kui Eesti majanduskasv möödunud aastal järk-järgult kiirenes, siis Lätis ja Leedus oli trend vastupidine. Nii oligi neljandas kvartalis Balti riikidest majanduskasv esialgsel hinnangul kõige kiirem Eestis (Lätis ja Leedus vastavalt 1,9% ja 2,4%).
Kõige enam panustas majanduskasvu Eestis pakkumise poolel töötlev tööstus, mis kasvas peamiselt elektroonika- (antud juhul, mobiiliseadmed), puit- ja metallitoodete ekspordi toel. Kaupade eksport kiirenes aasta viimases kvartalis 8%-ni, samuti kasvas kiiresti teenuste eksport (peamiselt meretranspordi teenused). Kuna Eesti majandus sõltub palju imporditud sisenditest, kiirenes ka impordikasv. Samas oli ekspordikasv kiirem, mis andis tugeva panuse majanduskasvu. Kõige enam pidurdasid majanduskasvu aga transpordi- ja ehitussektor. Mõlemad on languses juba teist aastat järjest. See on seotud jätkuvalt nõrga ja ebakindla väliskeskkonna ning sektoripõhise konkurentsiga. Meie hinnangul vähenesid ka investeeringud.
Kiire reaalpalga kasvu ja tarbijate paranenud kindlustunde toel kasvas kiiresti nii jaekaubandus kui ka eratarbimine. Vaatamata üsna tugevale tarbimisele on esialgsete hinnangute järgi kodumajapidamiste finantsseis tugev. Olulise panuse majanduskasvu andsid ka käibemaksu ja aktsiiside laekumise kasv. Käibemaksu laekumist toetas nii möödunud aasta viimases kvartalis rakendatud muudatused maksustamises, ülemöödunud aastal toimunud kütuse käibemaksupettuse mõju taandumine ning majandusaktiivsuse paranemine. Aktsiisimaksude laekumisele aitas kaasa selle aasta alguses alkoholiaktsiisi tõstmisele eelnenud varude soetamine.
Venemaa majanduse tugev langus, sanktsioonid, ja rubla nõrgenemine halvendab mitmete meie kaubanduspartnerite majandusolukorda (eelkõige Lätis, Leedus ja Soomes), mis omakorda võimendab negatiivset mõju Eesti ekspordile. Samas ootame meie kõige suurema ekspordipartneri, Rootsi, majandusolukorra paranemist, mis peaks looma võimalusi sellesse riiki ekspordi suurendamiseks. Kuigi enamus elektroonikast eksporditakse Rootsi turule, liigub see sealt edasi teistesse riikidesse ehk selle kaubagrupi nõudlust määravad teised riigid maailmaturul. Meie hinnangul Eesti ekspordikasv aeglustub sel aastal nõrgema välisnõudluse tõttu.
Koos viletsa ekspordinõudlusega suurenevad ettevõtete investeeringud sel aastal väga tagasihoidlikult. Püsiv nõudlus eluaseme järele aitab aga mõõdukalt suurendada kodumajapidamiste investeeringuid. Seevastu valitsemissektori investeeringud sel aastal meie hinnangul vähenevad.
Madalamad kütusehinnad toetavad enim transpordisektorit (vähendab sisendikulu) ja kodumajapidamisi. Odavam kütus suurendab küll inimeste tarbimist mujal või parandab veelgi nende säästmist, kuid esialgse hinnangu järgi jääb positiivne mõju eratarbimisele vaid ligikaudu 1,5% piiresse. Samas on see on suurem, kui sel aastal tulumaksu alandamisest ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest tulenev efekt. Meie hinnangul kasvab sel aastal majandus 2%.
Koos ülimadala inflatsiooniga kiireneb sel aastal netopalga reaalkasv. Netopalga taset kergitavad riigipoolsed meetmed väiksemaks tööjõu maksustamiseks ja töötasude kasv avalikus sektoris. Sotsiaaltoetuste kergitamine annab täiendava panuse eratarbimise kasvu, mis on nii selle kui järgmise aasta majanduskasvus suurima mõjuga.
Samas tuleb arvestada mitmeid riske. Peamine negatiivne risk on seotud Venemaaga. Selle majanduse tõsisem halvenemine annaks tugevama löögi Eesti ja meie kaubanduspartnerite majandustele. Lisaks Venemaale on ka euroalaga seotud mitmed poliitilised riskid, mis võivad halvendada Eesti ekspordi- ja investeeringute kasvuvõimalusi.
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist