Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ootab erakondadelt Eesti toidutootjate ausat kohtlemist ja meetmeid põllumajandussektori potentsiaali paremaks ärakasutamiseks.
EPKK on välja töötanud seisukohad eelseisvateks Riigikogu valimisteks, millest võiks lähtuda poliitika kujundamisel põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas järgmise nelja aasta jooksul. Koja põllumajandus-, toidu- ja maaelupoliitikat käsitlevad ettepanekud lähtuvad juhtmõttest „Maa on Eesti rikkus!“.
„Põllumajandus- ja toidusektor on strateegiliselt oluline meie igapäevase toidujulgeoleku tagajana, kuid üha olulisemaks muutub põllumajanduse roll ka toiduks mittekasutatava tööstus- ja energiatoorme allikana. Selle valguses kutsume Riigikogu tulevasi liikmeid üles toetama võimalusi põllumajandus- ja toidusektori potentsiaali paremaks ärakasutamiseks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.
„Kestliku, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise põllumajandus- ja toidutootmise arengu kindlustamiseks Eestis tuleb ettevõtetele tagada ausad konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul, järk-järgult suurendada sektori investeeringuid ning juurdepääsu teadus- ja innovatsioonitegevusele. Eesmärgiks peab olema Eesti isevarustatuse taseme tõstmine kõikides põllumajanduse valdkondades ja ulatuslikum ekspordi arendamine nendes sektorites, kus Eestil on olemas konkurentsieelis ja kasutamata ressursid,“ lisas Sõrmus.
Tema sõnul kutsub koda erakondi üles läbi erinevate poliitikavaldkondade senisest enam panustama maaelu arengusse. “Nii maapiirkondade ettevõtete tegevuseks kui maaelanike eluks on vajalik korras ja hästi väljaarendatud taristu, sealhulgas head juurdepääsuteed, stabiilne energiavarustatus, kiire internetiühendus, toimiv ühistransport, kvaliteetse hariduse ning tervise- ja sotsiaalteenuste kättesaadavus,” selgitas Sõrmus.
Põllumajandus-Kaubanduskoja hinnangul tuleb eeloleval perioodil põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks EL-i ühisturul maksta aastatel 2016-2020 riigieelarvest põllumajanduse üleminekutoetusi viie aasta jooksul kokku lubatud 92 miljoni euro ulatuses. Oluliselt tuleks suurendada maaelupoliitika riigipoolset rahastamist, et panustada põllumajandus- ja toidusektori investeeringutesse, keskkonnahoidu ning senisest paremini vastata ühiskonna ootustele põllumajanduse kõrval ka maapiirkondade teiste eluvaldkondade terviklikuks arendamiseks. Keskkonnahoiu tagamiseks peaks keeldude asemel toetama ressursitõhususe ja tootlikkuse kasvu ning soodustama põllumajandustootmise jääkide ja kõrvalsaaduste kasutuselevõttu ning bioenergeetika arengut Eestis.
Üheks võtmeküsimuseks on leida seaduslikud võimalused toiduainete tarneahelas põllumajandus- ja toidutootjate suhtes kasutatavate ebaausate kauplemistavade ja ebaproportsionaalse mõjuvõimu ohjamiseks. Senisest ulatuslikumalt peaks panustama ühistegevuse arendamisse. Samuti tugevdama Eesti toidu promotsioonitegevust nii siseriiklikult kui eksportturgudel ning kõrvaldama administratiivsed takistused Eesti põllumajandussaaduste ja toidu eksportimisel kolmandatesse riikidesse.
Dokumendis pakutakse peatselt valitava riigikogu liikmetele välja ettepanekud põllumajandus- ja toidutootmise soodustamiseks ning stabiilseks arendamiseks, toidutootjatele ausate konkurentsitingimuste tagamiseks, biomajanduse arendamiseks ja bioenergia osakaalu suurendamiseks, tööjõu kättesaadavuse parandamiseks, loodusressursside heaperemehelikuks majandamiseks, maaelupoliitika tugevdamiseks, tarneahela paremaks toimimiseks ja põllumajandussaaduste ekspordi soodustamine.