Erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) tegi Keskerakonna esimehele ja Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele eelmisel nädalal ettekirjutuse, mille kohaselt peab ta linnale kohalike valimiste eel tehtud valimisreklaamide eest tagasi maksma peaaegu 113 000 eurot, kirjutab Postimees.
Ettekirjutuse kohaselt peab Savisaar tasuma kohalike valimiste eelse "Tallinn liigub" reklaami eest 100 842,69, telekanalis PBK näidatud venekeelse reklaamklipi eest 8467,2 ning Hiiu staadioni avamise reklaami eest 7333 eurot. Viimane summa tuleb Savisaarel ettekirjutuse järgi tagastada Tallinna ettevõtlusametis töötava endise abilinnapea Jaanus Mutliga solidaarselt.
Komisjon on ühe korra Savisaarele samalaadse ettekirjutuse juba teinud. Lisaks nõudis komisjon mullu mais keelatud valimisreklaami kulude tagastamist ka Mutlilt, Põhja-Tallinna linnaosa vanemalt Karin Tammemäelt, tema asetäitjalt Priit Kutserilt ja abilinnapealt Arvo Sarapuult. Sarapuu oli toona ainus, kes ettekirjutuse täitis ja maksis nõutud 3667 eurot linnakassasse tagasi. Ülejäänud keskerakondlased vaidlustasid ettekirjutused Tallinna halduskohtus.
Augustis otsustas komisjon ettekirjutused menetlusvigadele viidates tühistada ning alustada uusi menetlusi, et asjaosalised saaksid võimaluse esitada ka omapoolsed seisukohad. Tammemägi, Kutser ja Mutli said seejärel oktoobri lõpus uued ettekirjutused, kuid ka need on praeguseks kohtus vaidlustatud.
Keskerakondlasest linnajuhtide valimisreklaamidega seoses pöördus erakondade rahastamise järelevalve komisjon toona ka riigiprokuratuuri poole, kes alustaski juunis kriminaalmenetlust, et kontrollida, kas linnavalitsuse juhtimisülesandeid täitvad ametnikud on pööranud neile usaldatud võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks.
«Riigiprokuratuurile laekunud avalduses on viidatud sellele, et Tallinna linnavalitsuse eelarvest on tasutud reklaamide eest, mis ei olnud suunatud kohaliku omavalitsuse eesmärkide täitmiseks, vaid millega rahastati Tallinnas võimul oleva Eesti Keskerakonnaga seotud isikute reklaamikampaaniat,» teatas prokuratuuri pressiesindaja toona.
Prokuratuur alustas kriminaalmenetlust karistusseadustiku sätte järgi, mis käsitleb ametiisiku poolt toime pandud omastamist ja lubab süüdimõistmisel määrata rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Riigiprokuratuuri pressiesindaja on Postimehele kinnitanud, et uurimine endiselt käib.