Keskerakond panustab Läänemaal Eesmaale ja Karilaiule

Keskerakonna Hiiu-, Saare- ja Läänemaa ringkonna nimekirja tipus olevad Enn Eesmaa ja Jaanus Karilaid on kõrgel kohal ka erakonna üldnimekirjas.

Keskerakond kinnitas nädalavahetusel oma riigikogu valimiste üldnimekirja. Hiiu-, Saare- ja Läänemaa ringkonna esinumber Enn Eesmaa on väga kõrgel kolmandal kohal ka üldnimekirjas, mis tähendab, et tema on peaaegu kindel riigikokku mineja. Üldnimekirja kõrge asetusega paistab silma ka Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid, kes on üldnimekirjas 15.

Kõrgemad kohad kogenud poliitikuile

„Meil on niimoodi, et inimesed, kes on pälvinud erakonnakaaslaste usalduse ja saanud kõrged erakonnasisesed positsioonid, on saanud tavaliselt kõrged kohad ka valimisnimekirjas,” ütles Keskerakonna aseesimees Enn Eesmaa oma positsiooni kohta üldnimekirjas.

„Oleme selles mõttes natuke konservatiivsemad. Need inimesed, kes on teinud juba pikka aega tööd, mis on erakonnas oluline, on sellele vastavalt ka kõrgetel kohtadel. Väga suuri üllatusi meil esimese kümne hulgas tavaliselt ei ole,” lisas Eesmaa.

Siinse ringkonna nimekirja tugevus on Eesmaa sõnul selles, et seal on nii elukogemust, nooruse energiat, üleriigilist tuntust kui ka kohalike olude tundmist. „Meie nimekiri koosneb enamikus neist inimestest, kes elavad ja töötavad kohapeal,” märkis Eesmaa. Seal on ka üle Eesti tuntud persoone nagu Jüri Kuuskemaa ja Eesmaa ise.

„Need on inimesed, kes on elus jälje maha jätnud. Nad on oma ala pühendunud tegijad,” ütles Jaanus Karilaid.
Eesmaa ütles, et oli nõus kandideerima Lääne regioonis, sest riigikogu valimised puudutavad just üle riigi olulisi küsimusi. „Ma ei usu, et oleksin olnud nõus kandideerima siin kohalikel valimistel, sest seal on tarvis palju rohkem teada kohalikke probleeme,” ütles Eesmaa.

Eesmaa sõnul on Keskerakonnal kindel ootus siit ringkonnast ühele mandaadile. „Kui kõik läheb hästi ja meie nimekirja kandidaadid teevad usinasti valimistööd, ei ole võimatu, et saame ka kaks mandaati,” lausus Eesmaa.

Karilaid ja Kuuskemaa ukselt uksele ei käi

„Minule on iga päev poliitikas kampaania – teen oma tööd nii hästi, kui suudan. Kõik, kes mind tunnevad, teavad, et selline ma olen,” ütles Karilaid. „Ukselt uksele ma kampaaniat ei tee. Küll aga teen rahvaga kohtumisi, kus saab juttu rääkida ja küsida,” lausus Karilaid.

Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa, kel on 1997. aastast Haapsalus maja, kelle üks vanavanemaid on pärit Hiiumaalt ja kelle perekonnal on Haapsaluga olnud sidemeid juba aastast 1916, oli samuti seisukohal, et ukse taga ta inimestel käima ei hakka. Kuuskemaa, kes kandideerib Keskerakonna nimekirjas, kuid parteisse ei kuulu, lootis, et on rahvale tuntud raadio kaudu, kus tal on juba 18 aastat olnud ajaloosaade „Memoria”. Kuuskemaa uskus aga, et kui erakond tuleb siinsesse valimisringkonda oma kampaaniatelgiga, tuleb ta teistega koos valijatega kohtuma.

„Minu isiklik moto on sama mis muinsuskaitsel – „muinsuskaitse on tuleviku kaitse”,” lausus Kuuskemaa. Siinsele ringkonnale konkreetsemaist teemadest rääkides oli Kuuskemaa seisukohal, et taastamist vääriks Haapsalu raudtee. Peale raudteeühenduse Tallinnaga tasub Kuuskemaa sõnul mõelda ka raudteeliini pikendamisele Rohukülla, sest siis saaksid sellest kasu ka hiidlased, kes laevaga mandrile sõidavad. „Pooldan ka priid praamiühendust hiidlastele ja saarlastele,” lisas Kuuskemaa.

Kui Keskerakonnal peaks õnnestuma pääseda koalitsiooni, on Karilaiu sõnul nende kindel eesmärk kirjutada Haapsalu raudtee taastamine koalitsioonilepingusse. „Oleme ka varem välja öelnud, et 2017 peaks ehitus laenurahaga juba peale hakkama,” ütles Karilaid.

„Toetan igati ka ettevõtmisi, mida teeb SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, et arendada Haapsalu piiskopilinnust, mis on kahtlemata Läänemaa tähtsaim vaatamisväärsus,” sõnas Kuuskemaa. Kunstiajaloolane toonitas ka seda, et regionaalpoliitika peaks senisest enam pöörama tähelepanu turismile ja looma sellega Eestisse uusi tõmbekeskusi, mis annaksid tulu riigile ja tööd kohalikele.

Koolmeister toonitab haridusküsimusi

Lääne-Nigula volikogu esimees ja Oru kooli direktor Andres Kampmann, kes kandideerib Keskerakonna nimekirjas, kuid parteisse ei kuulu, paneb oma kampaanias rõhku haridust puudutavaile teemadele.

„Ma ei saa olla rahul ega nõus viimaste valitsuste tegutsemisega. Haridussüsteemis puudub pikaaegne eesmärk ja perspektiiv. Häirib, et õpetajate palga küsimusest on saanud lehmakauplemine ja see on õpetajail muutunud piinlikuks teemaks. Lubaduste täitmiseks võetakse raha „sisemistest reservidest” ehk kellegi või millegi arvel,” lausus Kampmann.

Keskerakonna nimekirjas kandideerimise põhjus on Kampmanni sõnul asjaolus, et teised erakonnad, kes on pikka aega moodustanud valitsusi, ei ole siiani suutnud lahendada hariduse probleeme ega luua seal süsteemsust. „Hetkel ei ole mu meelest ühtegi erakonda, kus ma tunneksin äratundmisrõõmu. Keskerakonnas on häirivaid asjaolusid praegu kõige vähem,” ütles Kampmann.

Ka Karilaiu sõnul vajavad õpetajad stabiilsust. „Haridusküsimus on universaalne,” märkis ta. „Muudatused hariduses tuleb teha ühekorraga ja anda õpetajaile stabiilsus,” ütles Karilaid. Ta tõi siin näite Taanist, kus tema sõnul tehti õpetajate palgatõus ühe korraga. „Kahekordistati palka ja anti sellega õpetajaile rahu oma tööga tegelemiseks,” lausus Karilaid.

Keskerakonna kandidaadid Hiiu-, Lääne- ja Saaremaal

1. Enn Eesmaa (üldnimekirjas 3.), riigikogu väliskomisjoni aseesimees, KE aseesimees.
Endine telenägu Enn Eesmaa kandideeris esimest korda riigikokku 2003. aastal, mil ta sai Tallinnas 3295 häält. Eesmaa pääses riigikokku ka 2007 ja 2011, kuid siis oli tema häältesaak üle kahe korra väiksem.

2. Jaanus Karilaid (üldnimekirjas 15.), Haapsalu volikogu esimees, linnade liidu juhatuse liige.
Riigikokku on Jaanus Karilaid pürginud korra Tallinnas (11 häält), kahel korral Lääne-Eestist. 2011. aastal oli ta ringkonna esinumber, sai 1416 häält, kuid riigikokku pääses hoopis ringkonna teine number Kalle Laanet, kes kogus 2566 häält.

3. Janne Nurmik (üldnimekirjas 46.), heategevusühingus Meelespea, endine Saaremaa ajakirjanik, õpetaja.
Janne Nurmik ei ole enne valimistel osalenud.

4. Andres Kampmann (üldnimekirjas 55.), Oru kooli direktor, Lääne-Nigula vallavolikogu esimees.
Kampmann kandideeris 2005. aastal Isamaaliidu nimekirjas Ridala volikokku, kuid oma 13 häälega ta sinna ei saanud. 2009. aastal pääses ta valimisliidu Tasakaal ridades Oru vallavolikokku 24 häälega ning 2013. aastal Lääne-Nigula volikokku 73 häälega. Riigikokku pole varem kandideerinud.

5. Ants Vahtras (üldnimekirjas 70.), väikeettevõtja, endine Kärdla linnapea.
Ants Vahtras on Keskerakonna nimekirjas kolmel korral pääsenud Kärdla linnavolikokku ning 2013. aastal 157 häälega ka Hiiu vallavolikokku. Kolmel korral on ta edutult pürginud riigikokku. Edukaim oli ta 2003. aastal, kui sai 261 valija toetuse.

6. Mart Mäeker (üldnimekirjas 82.), Kuressaare linnavolikogu liige.
Riigikokku on Mart Mäeker edutult kandideerinud kahel korral, 1999. aastal Koonderakonna nimekirjas ning 2011. aastal Keskerakonnas, mil ta kogus 244 häält.

7. Harald Tõru (üldnimekirjas 88.), Kuressaare ametikooli õppealajuhataja.
Harald Tõru on neljal korral pürginud Lümanda vallavolikokku. Parim tulemus on tal aastast 2013, mil ta sai 13 valija toetuse. Riigikokku pole varem kandideerinud.

8. Jüri Kuuskemaa (üldnimekirjas 120.), kunstiajaloolane.
Jüri Kuuskemaa on kahel korral pürginud tulutult Tallinna linnavolikokku. Suurim häältesaak oli tal 2013. aastal, mil ta sai Keskerakonna nimekirjas 498 häält. Riigikokku kandideerib Kuuskemaa esimest korda.