Läänemaa aasta 2014 – NOVEMBER

Hariduselureform – säras ja kustus

Haapsalu linnavolikogu esimees Jaanus Karilaid hakkas oktoobris hariduselu reformima, saates avaliku kirja Haapsalu aselinnapeale Liina Põllule.

Karilaid nõudis, et tuleb kaotada linnavalitsuse haridusosakond. Ennekõike viitas Karilaid aga senisele haridusosakonna juhile Mari-Epp Tähele.

„Etteheited on tema suhtlemisstiilile, liigsele bürokraatlikkusele ning probleemidele leitakse lahendus liiga aeglaselt. Haapsalu linn vajab aga rohkem entusiastlikku suhtumist, kaasaegsemat ja avatumat mõtlemist. Lastevanemate kriitika meie haridusosakonna suunal on õigustatud,” kirjutas Karilaid.

Haapsalu linnavalitsus ei tahtnud esialgu muudatusi teha. Kui Karilaid poleks ähvardamist jätkanud, oleks kõik ilmselt siiani vanaviisi. Iseasi, kas novembris avalikustatud uutmoodi korraldus on ikka uus või hoopis mugav vana.

Karilaiu avalik kiri tõstatas hulga linna hariduselu puudutavaid küsimusi. Sajad Lääne Elu veebis ilmunud kommentaarid näitasid, et hariduselu läheb linlastele vägagi korda ja lapsevanemad soovivad, et linnavalitsus peaks nendega nõu enne otsuste langetamist. Näiteks linnavalitsuse otsus kaotada lasteaiaköögid ja hakata vedama toitu n-ö ühisköögist. Või lasteaedade koondamine ühise juhtimise alla.

Otsused võivad hoida kokku niigi kasinat linnaraha, aga iga muutus vajab põhjalikku selgitamist lapsevanematele. Vanemad algatasid ühistoitlustamise vastu allkirjade kogumise ja praeguseks on sellele petitsioonile andnud allkirja pisut üle saja inimese.

Peaküsimus jäi varju

Täht kuulis avalikust kirjast Lääne Elu ajakirjanikult, kes küsis etteheidete kohta kommentaari.

„Ma olen sõnatu. See tuleb nagu pauk selgest taevast,” ütles Täht (pildil vasakul, tagaplaanil).

Tähe sõnul polnud ei Karilaid ega Põld talle ühtegi etteheidet teinud. „Kui teaksin, milles mind süüdistatakse, saaksin end kaitsta, aga ma ei tea,” lisas Täht.

Tähel olid enda teada head suhted linna haridusasutuste juhtidega. Liigse bürokraatia kohta ütles ta, et ametnikuna ongi tema kohus jälgida, et asjad oleksid korrektselt ja õiguspäraselt aetud.

„Võib-olla on kriitika põhjus selles, et anname Vikerkaare toitlustamise teisele lasteaiale. Aga ka seda ei surutud ühelegi lasteaiale peale,” arutles Täht. „Või on küsimus Tarekese lasteaia ühes lapses? Aga selles asjas teeme koostööd sotsiaalosakonnaga ja me ei saa teda jõuga kuhugi saata.”

Tähe sõnul olnuks kena, kui volikogu esimees oleks enne kirja väljasaatmist ka temaga suhelnud. „Paneb nördima, et volikogu esimees nii käitub ja noa juba teist korda selga lööb,” ütles Täht.

Ka Karilaid tunnistas, et pole Tähega rääkinud.

Täht saab uue süüdistuse

Nädalapäevad hiljem heitis Karilaid Tähele ette Nikolai kooli eelarveprobleeme. Suve lõpus selgus, et Nikolai kooli eelarves ei jätku raha õpetajaile aasta lõpuni palka maksta, nii et puuduolev 65 951 eurot tuli võtta teiste asutuste eelarveridadelt.

Karilaid pani Tähele süüks, et ta ei teavitanud eelarveprobleemist õigel ajal linnavolikogu. Kui üles keerutatud tolm oli maha sadanud, selgus, et volikogu on Nikolai kooli eelarve kinnitanud, ilma et ükski komisjon või volikogu liige oleks selle kohta midagi küsinud või seda üldse märganud.

Haapsalu linnavalitsus teatas pressiesindaja vahendusel, et nemad Tähel süüd ei näe. Kuigi nii Täht kui ka Nikolai kooli direktor said paraja peapesu, polnud linnavalitsus seda avalikult valmis tunnistama. Pigem püüti avalikult süüd veeretada haridusministeeriumile, kes olevat liiga vähe raha andnud.

Probleemi tegelik põhjus oli väga proosaline. Kui linnavalitsus tegi selle aasta algul esimese lisaeelarve, ei pannud raamatupidajad ega koolijuht tähele, et selles on Nikolai kooli palgaeelarve liiga väike. Septembris sai teise lisaeelarvega viga parandatud.

Ootused olid üles köetud

Karilaid lubas, et tema nõutud muudatused Haapsalu hariduselu korraldamisel saavad teatavaks novembri keskel. Muudatused koosnevad viiest-kuuest sammust ja puudutavad linna haridusosakonna töös nii kaadri- kui ka struktuurimuudatusi.

Täpselt kuu aega hiljem, 18. novembril oli see päev, mil kirgi kütnud küsimused pidid lõpuks vastuse saama. Põllu (pildil) ettekannet kuulama kogunes tavatult palju inimesi – poolsada. Suur oli aga inimeste jahmatus, kui selgus, et struktuurimuudatus tähendab haridusosakonna kaotamist, et allasutused hakkavad alluma otse Põllule ja et Tähest saab osakonnajuhataja asemel nõunik. Selgus, et esimesena läheb ühistoitlustamisele Vikerkaare lasteaed.

Linnavalitsus arutas ka lasteaedade juhatajate koondamist, et viie juhi töö anda ühele inimesele. Kuna ees ootavad aga riigikogu valimised, siis on see plaan pandud märtsini kalevi alla.

Lehte Ilves

Vormsi parvlaevajärjekord Rohuküla sadamas. Foto: Arvo Tarmula

Leedo saab Vormsi liini endale

Lääne maavalitsus hakkas Vormsi uue parvlaeva reederi otsimisega varakult pihta. Uus laev Ormsö pidi liinile minema alles uue aasta 1. mail, kuid hanketingimused saadeti võimalikele osalejatele välja juba juuli keskel. Sel ajal seisis Ormsö alles Riia laevatehases, kus lätlased olid laeva kere ehitamisega kibedasti ametis.

Maavalitsus oli optimistlik ja ootas pakkumusi 25. augustiks. Nüüd on aasta lõpp. Hange pole ikka veel lõppenud, sest vaidlused on üleval.

Konkurss takerdus mitmeks kuuks põhjusel, et laev oli liiga uus. Teist sellist ei ole Eestis varem tehtud ja sellepärast on konkursil osalejail raske hinnata ekspluatatsiooniga tekkivat kulu. Pakkumust tehes tuli arvestada andmetega, mida ehitajad ja mootoritehas andsid. Kuidas laev käitub? Kas võtab kütust niisama palju, kui tehas oma pabereil näitab? Kui palju kulub kütust jääs liikumiseks? Aga tugeva tuulega?

Lääne maavalitsuse määratud hanke eest vastutajal Mati Kallemetsal tuli vastata paljudele küsimuste ja esitada ka ise pakkujaile küsimusi. Tuli ka esimene kohtulahing. Vjatšeslav Leedo firma Väinamere Liinid leidis, et hange tuleb kas tühistada või laeva valmimiseni edasi lükata, sest praeguste andmete põhjal pole pakkumust võimalik teha. Hange läks pärast väikest pausi siiski edasi, sest vaidleja ei saanud kohtus õigust.

Lääne maavalitsus kuulutas novembri lõpus hanke võitjaks Väinamere Liinid, kes küsis ühe reisi eest kõige odavama hinna, 238 eurot käibemaksuta. Teine pakkuja, Kihnu Veeteed, arvestas palju suurema kütusekuluga ja nende hind tuli üle kahe korra kallim. Rein Kilgile kuuluv firma ei ole ennast veel kaotajaks tunnistanud.

Vormsi laeva praegune reeder Kihnu Veeteed vaidlustas maavalitsuse otsuse riigihangete vaidlustuskomisjonis, sest nende meelest on tegemist alapakkumusega. Komisjon arutas asja 22. detsembril ja lubas oma otsuse teatavaks teha 8. jaanuaril.

See aga ei pruugi veel tähendada reederihanke lõppu. Kõik asjaosalised võivad vaidlustuskomisjoni otsuse vaidlustada halduskohtus.

Uus laev Ormsö peab liinile minema 1. mail 2015. Operaator saab õiguse Sviby ja Rohuküla vahet sõita viis aastat ehk 30. aprillini 2020.

Lehte Ilves

Aasta isa on Toomas Räli

Tänavu valiti Läänemaa aasta isaks Taebla alevikus elav viie lapse isa Toomas Räli (pildil).

Räli arvates on isaks olemisel kõige toredam, kui näed, kuidas lastest arenevad endaga hästi hakkama saavad inimesed. Esimest korda valiti Läänema aasta isa mullu, kui tiitli sai Nõva vallas elav Kalle Orumaa.

Juhan Hepner

Taebla gümnaasiumi direktor Jaanus Mägi. Foto: Urmas Lauri

Taebla gümnaasium suletakse

Lääne-Nigula vallavolikogu otsustas, et Taebla gümnaasium suletakse, sest nii vähese õpilaste arvuga ei ole võimalik pidada gümnaasiumi. Gümnaasiumiosa õpilaste arv kahaneb lähiaastail alla 30. Kool suletakse järk-järgult, tuleval sügisel ei avata enam 10. klassi. Tänavused 10.–12. klassi õpilased on viimased, kes lõpetavad Taeblas gümnaasiumi. Vald loodab uue põhikooli ehituseks saada riigilt umbes kolm miljonit eurot.

Kaie Ilves

Koela muuseumist saab piirkondlik külastuskeskus

Lääne-Nigula volikogu otsustas Koela talumuuseumi tegevuse tuleva aasta märtsist senisel kujul lõpetada ja luua selle asemele piirkondlik külastuskeskus.

Volikogu leidis, et vallaasutusena tegutsev talumuuseum ei täida oma eesmärke. Muuseumi külastatavus on äärmiselt väike, museoloogilist tööd ei tehta ja kogud on süstematiseerimata.

Muuseum jääb ilma ainsast töötajast. Koela muuseumi ülalpidamiseks kulub 6500 eurot aastas, suurem osa kulub palgale. Tulu jäi tänavu sadakonna euro kanti.

Kaire Reiljan

Vaprad Haapsalu taksojuhid said aumärgi

Haapsalu taksojuhid Gennadi Simulask ja Aivar Sarapuu aitasid politseil kinni püüda

kurjategijad, kes petsid vanuritelt raha välja, ja pälvisid selle eest 19. novembril kodanikujulguse aumärgi. Sellega tunnustatakse vapraid inimesi, kes on tabanud kurjategija.

Juhan Hepner

Lasteaiaõpetajad saavad palka juurde

Haapsalu linnavalitsus tahab vähendada palgalõhet riigi palgal õpetajate ja Haapsalu linnalt palka saavate lasteaiaõpetajate vahel.

Lasteaiaõpetajate palga uus piirmäär on 747 eurot ühe õpetaja ametikoha kohta. Praegu on linna palgal õpetaja palga alumine piir 602 eurot. Haridusministeerium tõstab õpetajate palga uuel aastal 900 eurole.

Lehte Ilves

Haapsalu kuursaali rentnikuks sai Hell Hunt

Haapsalu kuursaali suverestorani rendikonkursile laekunud kahest pakkumusest osutus võitjaks Tallinna tuntud kõrtsi Hella Hundi pidaja Hunt Kriimsilm OÜ.

Linnavalitsus annab kuursaali rendile viieks aastaks.

Lehte Ilves

Haapsalu postimaja laienduse suurim kitsaskoht on parkimine

Kinnisvarafirma SRS Kaubandus tahab ehitada Haapsalu postimaja kaks korda suuremaks, kuid see tegi ärevaks Haapsalu tarbijate ühistu esimehe Raimond Lunevi (paremal).

Juurdeehitusse tulevad kauplused ja teenindusasutused. Esialgse eskiisi põhjal on postimaja laiendamisel vaja 33–34 parkimiskohta.

„Meie arvutasime ka, tuli 55,” ütles naaberkinnistul asuva tarbijate ühistu juht Raimond Lunev.

Urmas Lauri

Lapsevanemad on ühistoitlustamise vastu

Haapsalu linnavalitsus kaalub lasteaedade ühistoitlustamist, kuid lapsevanemad on selle kava vastu. Haapsalu aselinnapea Liina Põlli sõnul mingeid otsuseid ei ole tehtud ja lasteaedade toitlustamine enne paari aastat ei muutu. Põllu sõnul on linnavalitsus ühistoitlustamist arutanud, et kokku hoitud rahaga tõsta lasteaiaõpetajate palka.

Esimesena hakata lastele toitu vedama praegu remondis olevas Vikerkaare lasteaias. Sinna kööki tulegi.

Lehte Ilves

Haapsalu delegatsioon käis Palestiinas

Haapsalu linnapea Urmas Sukles, linnasekretär Erko Kalev ja finantsjuht ja Martin Schwindt käisid Petlemma linnapea kutsel sõpruslinnade konverentsil Palestiina riigi pealinnas Ramallah’s ja külastasid ka Haapsalu sõpruslinna Petlemma.

Omal kulul tegid reisi kaasa Haapsalu volikogu liikmed ettevõtjad Sulev ja Siim Saareväli.

Haapsalu linnavalitsus tasus kolme inimese sõidukulu ja maksis neile kuue päeva
eest päevaraha, kokku läks linnal sõit maksma 1710 eurot. Suklese sõnul oli kolm päeva kestnud konverentsil 600 inimest Euroopast ja Aafrikast.

Lehte Ilves