Katrina Lehis: Parim punkt juunioride karjäärile
Haapsalu neiu Katrina Lehis alistas epeevehklemise juunioride MMil Plovdivis vastased viimases kolmes matšis otsustava torkega ning krooniti maailmameistriks.
Sellega pani ta oma juuniorikarjäärile hiilgava punkti. „See oli ikka elu võit! Paremini pole võimalik juunioride karjäärile punkti panna,” ütles Katrina Lehis.
„Mulluse MM-pronksi järel tahtsime kulda. Katrina on lihtsalt uskumatu tüdruk,” kiitis treener Helen Nelis-Naukas.
Finaalis oli Lehis pidevalt paaritorkelises kaotusseisus, kuid matši lõpus suutis järjekordselt näidata kindlat närvi ja kohtumise enda kasuks pöörata. Ihaldatud maailmameistritiitel tuli lisaajal sooritatud otsustava torkega.
„Mul tuli vahepeal suurest pingest nutt peale, kui ta suutis kõikide raskuste kiuste end maksma panna ja siiski võita,” ütles Nelis-Naukas.
„Nii tugevat närvi pole mul kunagi varem olnud,” ütles Lehis Lääne Elule. „Ühe torkega võidud olid ikka kohutavad. Selline närvide mäng, aga suutsin olla piisavalt rahulik.”
„Emotsioonid on muidugi laes. See võit tuli väga väga raskelt,” ütles treener. „Meie unistus täitus. Selle nimel on aastaid rasket tööd tehtud.”
Nelis-Naukas meenutas, et hooaega alustasid nad meeletu tööga.
„Katrina võitis hooaja esimese MK-etapi, kuid siis tuli põlvemeniski vigastus,” ütles treener. Järgnes operatsioon ning nelja kuu pikkune võistluspaus. „Olime väga kurvad. Aga tuleviku nimel tuli taastuda. Tegime individuaaltreeninguid ja taastusharjutusi.”
Euroopa meistrivõistlused olid üle kolme ja poole kuu esimesed, kus Lehis taas rajale astus.
Tasapisi sai Katrina Lehis maailmakarika etappidel ning paaril täiskasvanute turniiril osalemisega tagasi võistlustunde.
„Siis tegime tegime kümme päeva hullu trenni, et MMiks vormi saada,” meenutas Nelis-Naukas.
Katsumuste rada jätkus aga ka Plovdivis. „Selle tõttu, et taksosid polnud ja buss, mis meid linna teises otsas olevast hotellist halli pidi vedama, hilines, jäi Katrinal soojenduseks aega vaid pool tundi,” lausus treener. „Õudne kiirustamine oli.”
„Mina ei lasknud end sellest häirida,” meenutas epeeneiu 16 tunni pikkuseks veninud võistluspäeva.
„Matšid olid kõik väga rasked. Enamikus tuli tagaajaja seisust välja tulla ja otsustavale torkele minna,” ütles Nelis-Naukas. „Mitu korda tuli relvi vahetada, sest need ei töötanud.”
Värske maailmameister astub spordis täiskasvanute klassi, mis pole Eesti naiskonna võimsas konkurentsis mitte kõige lihtsam tegu.
„Täiskasvanute hulgas vehklemine on ikka hoopis midagi muud,” nentis juunioride maailmameister.
Nii treeneril kui ka sportlasel on silme ees olümpiamängud. „Kui Rio de Janeirosse ei pääse, on järgmine OM meie päralt. Kullaga alustame niikuinii!” on Nelis-Naukas oma õpilases kindel. „Unistused täituvad, kui sa seda väga väga tahad ja sellele sajaprotsendiliselt pühendud.”
Detsembris sai Lehis selle aasta parima noorsportlase tiitli, talle järgnesid tennisist Anett Kontaveit ning laskesuusataja Rene Zahkna.
Katrina Lehise silmapaistvamad saavutused
2013/2014
- juunioride maailmameister
2012/2013
- juunioride maailmakarika üldvõit
- juunioride MMi individuaalselt 3. koht
2011/2012
- juunioride MMi individuaalselt 3. koht
2010/2011
- kadettide EMi individuaalselt 2. koht
- juunioride EMi võistkondlik 3. koht
Allikas: vehklemine.com
Urmas Lauri
Hoolekogu esimees Liina Viiret (vasakult) ja direktor Leidi Schmidt. Foto: Arvo TramulaRiigikool jätkab ajalooliselt
Läänemaa ühisgümnaasiumi hoolekogu otsustas aprillis häältega 5:3, et lendude numeratsiooni jätkatakse ajaloolist järepidevust austades, kevadel lõpetanud riigikooli esimene lend kandis ametlikku järjekorranumbrit 92.
„Sellega tähistame Haapsalu eestikeelse gümnaasiumihariduse jätkusuutlikkust, kuid see ei võta ära meie noortelt võimalust olla midagi uut ja erilist, olla esimene ja värske just selles koosluses, mille nad on koos loonud,” ütles kooli hoolekogu esimees Liina Viiret.
Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Leidi Schmidt pooldas lendude numeratsiooni alustamist algusest.
„Õpilaste küsitlemisel tuli mulle üllatuseks, et enamik abituriente ei pidanud vajalikuks lõpetada uus kool vana kooli lennunumbriga. Enne otsustamist lugesid õpilased läbi ka vilistlaste kirjalikud pöördumised,” kirjutas Schmidt Lääne Elus avaldatud arvamusloos.
„Lennunumber ei muuda Haapsalus tegutsenud koolide ajalugu, ei sule koolimajade uksi neis õppinud inimeste ees, kui tähistatakse haridustähtpäevi. Hariduse järjepidevus ei katke ja igaüks võib uhkust tunda oma kooli üle ka siis, kui seda kooli enam ei eksisteeri,” kommenteeris Schmidt.
Haapsalu linnavalitsus otsustas mõni päev enne hoolekogu, et riigikool peab lende loetlema ajaloolist järjepidevust austades. Vaidlusse sekkus ka mõjukas Lipstokite perekond. Haapsalu gümnaasiumi vilistlane advokaat Raiko Lipstok koostas õigusliku analüüsi, mis näitas, et lendude nummerdamist ei tohiks alustada algusest.
„Läänemaa ühisgümnaasium ei ole olemuselt uus kool, see loodi Haapsalu gümnaasiumide ühendamise tulemusel,” märkis Lipstok.
Liina Viireti sõnul on rõõm näha seda, kuidas siiani kahe eraldi kooli noored ja ka õpetajad on kokku saanud uueks ja tugevaks ühiseks meeskonnaks. „See väärib tunnustust,” lausus Viiret.
Läänemaa ühisgümnaasium alustas mullu sügisel. Eestikeelset keskharidust andev kool loodi Haapsallu 1918, selle esimene lend lõpetas 1922.
Urmas Lauri, Andrus Karnau
Meie Mees sai Läänemaa Keskerakonna juhiks
Aprilli esimene päev tõi uudise, mida enamik lugejaid pidas aprillinaljaks – riigikogu liige, menubändi Meie Mees liider Aivar Riisalu sai Keskerakonna Läänemaa piirkonna juhiks.
Riisalust pidi saama ka Keskerakonna esinumber tuleva kevade parlamendivalimistel, sest Savisaare partei eelmine häältemagnet Kalle Laanet lahkus Reformierakonda. Läänemaa Keskerakonna senine liider Jaanus Karilaid saadeti aga saarlasi päästma. Aprilli algul sai ta Saaremaa piirkonna juhiks.
Riisalu poliitiline tegevus Läänemaal ei kestnud kaua. Õige pea hülgas „Meie Mees” Keskerakonna ja astus IRLi. Karilaid tegi aga suurepärase karjääri Keskerakonnas, tõustes juhatuse liikmeks. Savisaar saatis ta erakonda esindama rahastamise järelevalve komisjonis. Karilaid juhib praegu nii Lääne- kui ka Saaremaa keskerakondlasi.
Andrus Karnau
Haapsalus sündis käte mudavann
Haapsalu kolledži õppejõud, disainer Arvo Pärenson tahab võtta patendi käte mudavannile, mida saab kasutada töökohal või kodus.
TLÜ Haapsalu kolledži juures tegutseva tervisedenduse ja rehabilitatsiooni kompetentsikeskuse juhi Talis Vare sõnul on käte mudavanni loomise üks eesmärke viia muda kasutamine laiematesse massidesse.
Vare tõi näiteks tehased, kuid miks mitte ka kontoritöötajad, kellel on arvutikasutamisest tingitud liigesevalud. 20 minuti pikkuse protseduuri võib läbi viia ka näiteks lõunapausi ajal.
Ühe protseduuri tarbeks kulub umbes 2 kg muda.
Kaire Reiljan
Lääne Elu toetab jalgpalli
Läänemaa jalgpalliklubi suurim eratoetaja oli lõppenud hooajal Lääne Elu.
Läänemaa jalgpalliklubi mängis lõppenud hooajal jalgpalli meistrivõistluste teises liigas. Edukalt alanud hooaeg lõppes kahjuks nurjumisega ja klubi kukkus tagasi kolmandasse liigasse.
Lääne Elu ind kohalikku spordielu toetada pole aga sellest väikesest tagasilöögist hoolimata vähenenud.
Andrus Karnau
Hanila vald müüs 100 euroga Niva
Hanila vald müüs enampakkumisel sõiduauto Niva 21214. Auto alghinnaks oli määratud 100 eurot ning kuna osalejaid oli ainult üks, läks masin selle hinnaga ka müüki.
Hanila vallavanema Arno Peksari sõnul oli masin umbes 15 aastat vana. Peksar kinnitas, et auto oli siiski sõidukõlbulik. „Täiesti sõidab. Olemas on kehtiv ülevaatus ja kindlustus,” rääkis ta. Vallavanema sõnul olid nad siiski lootnud, et oksjonil osaleb rohkem kui üks inimene.
Sõiduauto ostja on Muhu valda registreeritud Cura OÜ.
Juhan Hepner