Balti õhuruumi asusid turvama hispaanlased

„Peame olema valmis selleks, et see vastasseis, mille on tinginud Venemaa agressiivne poliitika, jätkub veel pikki aastaid,“ ütles kaitseminister Sven Mikser täna õhuturbemissiooni teatepulga üleandmisel Ämari lennubaasis.

Mullu septembris õhuturbemissiooni alustanud Saksamaa õhuväe 160-meheline üksus andis täna vastutuse NATO õhuturbe eest üle Hispaania õhuväele. Kas ka kümne aasta pärast valvatakse Balti riikide õhuruumi samamoodi, see oleneb sellest, milliseid on muutused Venemaa poliitikas.

Tseremoonial osalenud Hispaania kaitseväe juhataja admiral Fernando Garcia Sanchez märkis, et nelja Hispaania Eurofighter hävitaja toomine Eestisse näitab riigi pühendumust Balti õhuturbe missioonile ning et hispaanlased võtavad neile pandud ülesandeid väga tõsiselt.

Kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras tänas oma sõnavõtus Saksamaa Luftwaffe õhuväelasi, kes on saksa täiuslikkuse ja täpsusega turvanud Eesti ning teiste Balti riikide õhuruumi ja tervitas Hispaania õhuväelasi, kellel seisab ees neljakuune missioon Eestis.

Tseremoonial andis kindralmajor Terras Saksa õhuväelastele üle NATO Balti õhuturbemissiooni medalid ja tänas neid hea teenistuse eest. Saksamaa õhuväelased alustasid Ämari lennubaasis teenistust septembri alguses ning on viimase nelja kuu jooksul sooritanud hävituslennukitega ligi 270 lendu.

Lisaks Hispaania ja Eesti kaitseväe juhatajatele osalesid tseremoonial peaminister Taavi Rõivas, kaitseminister Sven Mikser, Hispaania Kuningriigi suursaadik Fernando García Casas, Saksamaa Liitvabariigi suursaadik Christian Matthias Schlaga, liitlas- ja partnerriikide esindajad ning Saksa, Hispaania ja Eesti õhuväelased.

Peaminister Taavi Rõivas ütles Saksamaa ja Hispaania üksuse ees seistes, et nende kohalolek Eestis annab väga tugeva ja selge sõnumi NATO ühtsusest. “Ma tänan teid teenistuse eest ning Eesti riigi julgeoleku tagamise eest. Eesti on kaitstud paremini kui kunagi varem,” ütles Rõivas.

Peaministri sõnul on väga oluline, et liitlased tunneksid end Eestis hästi. “Et meie liitlaste kohalolu jätkuks ning suureneks, teeb riik kõik selleks, et liitlasüksustel oleks Eestis kõik võimalused väljaõppeks ning koostööks Eesti Kaitseväega,” lausus Taavi Rõivas.

Koduteele asunud sakslastel oli lõppenud missioon Balti ühuruumis kuues, hispaanlased on meid turvanud varem korra, 2006. aastal. Toona oli nende tugikohaks Šiauliai lennubaas Leedus.

Terras: Venemaa püüab näidata oma sõjalist jõudu

„Hispaanlased on piisavalt ettevalmistatud, nad teavad, mis on [Balti riikide õhuruumis] eelmise aasta jooksul juhtunud,“ ütles kaitseväe juhataja kindralmajor Riho Terras Lääne Elule. „Eesti taevas on olnud suhteliselt rahulik, kuigi lühiajalisi piiririkkumisi oli eelmisel aastal üheksa, mis on tegelikult väga palju.“

NATO hävitajate lende on viimasel ajal Läänemaa kohal rohkem kui veel mõni aeg tagasi. Kindralmajor Terras ütles, et Venemaa aktiivsus Läänemerel on oluliselt tõusnud ja sellega seoses on intensiivistunud ka NATO õhuturve. „Venemaa püüab lihtsalt näidata oma sõjalist jõudu ja vaatab, kuidas NATO reageerib,“ nentis kaitseväe juhataja Terras.

Kuigi NATO heidutus on suurenenud, on Vene lennukite piiririkkumiste arv hoopis suurenenud. Varasemad piiririkkumised olid valdavalt Vaindloo saare kandis Soome lahe idaosas, aga sügisel sisenes Vene sõjaväe lennuk Eesti õhuruumi Osmussaare lähistel.

„Vene lennukeid lendab tunduvalt rohkem ja suuremates formatsioonides, see on kindlasti tähelepanuväärne,“ ütles kaitseminister Sven Mikser. „Küllap kombatakse muutunud julgeolekuolukorras ja Venemaa enda doktriini agresiivsemaks muutudes neid piire märksa aktiivsemalt ja agressiivsemalt kui seda varem tehti.“

Venemaal ja NATOl on erinev arusaam põhjusest ja tagajärjest. Venemaa agressiivsuse kasv ei ole kaitseministri sõnul vastus NATO heitutushoiakule. „Pigem on põhjuslik seos vastupidine – NATO on tugevdanud heidutushoiakut vastusena Venemaa järjest agressiivsemale käitumisele,“ arutles Mikser. „See provokatiivne käitumine ei piirne sugugi ainult õhuruumiga, ebavajalikult provokatiivsel moel käitutakse ka näiteks merel.“

Mikser: oluline on valmisolek vastata agresiivsetele sammudele

Mikseri sõnul oli heidutus oluline osa NATO külma sõja aegsest julgeolekupoliitikast ja see on nii külma sõja ajal kui külma sõja järel väga edukalt toiminud. „Ühegi NATO liikmesriigi suhtes ei ole kunagi keegi üritanud toime panna sõjalist agressiooni. Võib öelda, et heidutus toimib,“ ütles Mikser.

Heidutus on julgeolekupoliitikas kontseptsioon, mis annab mistahes potentsiaansele agressorile sõnumi, et agressiivsetele sammudele meie suhtes järgnevad paratamatult kohesed ja ülekaalukad vastusammud. „Ja sellisena on Balti õhuturve üks element NATO üldises heidutushoiakus, samamoodi nagu näiteks Eesti, Läti ja Leedu pinnal viibivad Ameerika üksused,“ lausus Mikser.

Mikser ütles, et lisaks heidutusele on oluline ka reaalne valmisolek vastata agresiivsetele sammudele. „Need kaks käivad tegelikult käsikäes. Ühest küljest heidutada vaenlast, et ta ei teeks midagi järelemõtlematut ja teisest küljest olla valmis vajadusel ka kohe reageerima, kui see stsenaarium peaks ikka vallanduma,“ lausus kaitseminister.

Ämari lennubaasi tulevikust rääkides ütles kaitseminister, et kindlasti jääb Ämari oluliseks õhuväebaasiks nii Eesti õhuväele kui ka meie liitlastele kui ka teistele regionaalsetele partneritele. „President Obama andis eelmisel aastal Eestit külastades selge sõnumi, et ameeriklased on huvitatud oma regionaalse treeningkeskuse loomisest Ämarisse. Nüüd on sellele järgnenud ka konkreetsed otsused rahaeraldiste näol, et investeerida siia täiendavalt. See tähendab, et ka ameerikalsed peabad Ämarit oluliseks baasiks,“ ütles Mikser.

Regionaalne õhuväekeskus võimaldab Ämaris tulevikus viia läbi harjutusi koos NATOsse mittekuuluvate regionaalsete partneritega nagu Soome ja Rootsi. „Ma arvan, et Ämari tähtsus ja tähendus ajas on jätkuvalt kasvamas,“ lausus Sven Mikser.

Kaitseminister Sven Mikser kinnitas, et uus heidutushoiak jätkub nii kaua kui vaja.

„Sisimas tahaks näha Venemaad tagasi pöördumas normaalsete Euroopa riikide hulka enne 2025. aastat, aga loomulikult peame olema valmis selleks, et see vastasseis, mille on tinginud Venemaa agressiivne poliitika, jätkub pikki aastaid. Ja juhul, kui see on nii, siis jätkub NATO tugevdatud heidutushoiaks ja vajadusel seda tugevdatakse veelgi,“ lausus Sven Mikser.

Eurofighter Typhoon

• Ämaris baseeruvad teist vahetust järjest maailma ühed moodsaimad lahinglennukid Eurofighter Typhoon. Need on kahe mootoriga mitmefunktsioonilised hävitajad, mis võivad täita näiteks hävitaja, ründelennuki, vaatlus- ja luurelennuki ülesandeid. Lennuki relvastusesse kuulub suur valik mitmesuguseid õhk-õhk ja õhk-maa relvi: suurtükk, reaktiivmürsud, juhitavad raketid ning pommid jne. Lennuki varustuse hulka kuulub ka suur valik erinevaid moodsaid sensoreid ning muid elektroonilisi seadmeid.

Balti riikide õhuturve

Leedus Šiauliai lennubaasis peavad praegu valvekorda Itaalia hävitajad Eurofighter ning Poola hävitajad MiG-29, Poolas Malborki lennubaasis aga Belgia hävitajad F-16.

Mullu septembris õhuturbemissiooni alustanud Saksamaa õhuväe 160-meheline üksus andis täna Ämaris vastutuse NATO õhuturbe eest üle Hispaania õhuväele. Sakslastel lõppes kuues missioon.

Saksa õhuväe 74. taktikalise lennueskaadri hävitajad sooritasid oma rotatsiooni ajal häire olukorras 19 tuvastuslendu. Saksa õhuturvajad pöördusid tagasi oma kodubaasi Baieris.

Hispaania osaleb Balti õhuturbes teist korda, nende tänasest algav rotatsioon kestab aprillini. Eelmisel korral olid hispaanlased missioonil augustis 2006 Leedus.

Eestisse saabunud Hispaania neli hävitajat Eurofighter Typhoon kuuluvad Hispaania õhuväe 11. lennutiiva koosseisu ning nende kodulennuväljaks on Morón'i lennubaas Andaluusias.

Põhja-Atlandi Nõukogu otsuse kohaselt valvavad NATO liikmesriikide õhujõud Eesti, Läti ja Leedu õhuruumi rotatsiooni korras alates 29. märtsist 2004. aastal, kui Balti riigid said NATO liikmeks. 2012. aasta Chicago tippkohtumise raames pikendas Põhja-Atlandi Nõukogu Balti riikide õhuturbe missiooni määramata ajaks. Seni on operatsioonil osalenud 14 NATO liikmesriiki.

Fotod: Urmas Lauri