Hannes Rumm: Krimm läheb Venemaale kalliks maksma

2014. aasta tõi Euroopasse kaks suurt muutust, üks neist oodatud ja teine ootamatu. Oodatud olid Euroopa Komisjonis ja Euroopa Parlamendi uued juhid uute ideedega. Ootamatu oli kahjuks Euroopa Liidu ja Venemaa suhete halvenemine viimase 20 aasta kõige viletsamale tasemele, kirjutab Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Hannes Rumm (pildil).

„Euroopa Liit peab olema suur suurte küsimustega tegelemisel ning väike pisiasjade puhul,” on tänavu korduvalt toonitanud Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. See juhtmõte ütleb ülekantud tähenduses, et Euroopa Liidu tasemel tuleb lõpetada sadade pisiasjade reguleerimine ning keskenduda kõige tähtsamaile teemadele, mida saab lahendada ainult ühiselt.

Mõtteviisi muutus vaatab vastu ka uuest Euroopa Komisjoni tegevuskavast, milles on välja toodud kümme prioriteeti. Esimestena neist eesmärk elavdada 315 miljardi euro suuruse investeeringu abil Euroopa majandust, panna toimima ühtne digitaalturg ning hakata looma liikmesriike ühendavat energialiitu.

Kogu maailmas areneb kõige kiiremini just internetipõhine majandus, aga 507 miljoni elanikuga Euroopa Liidus on digiturg killustunud 28 pusletükiks ning see pidurdab tõsiselt majandusarengut. Täpselt sama toimub energeetikas, kus Euroopa riikide vahelise energiavõrkude eraldatuse muudab veel hullemaks suur sõltuvus Venemaa gaasist ja naftast. Just seetõttu seadis uus Euroopa Komisjon eesmärgiks kiire arengu strateegiliselt olulistes valdkondades, kus ühine poliitika annab palju parema tulemuse kui iga riigi omas mahlas marineerimine.

Tavapäraselt on Kremli propaganda kujutanud Venemaa vaenlastena üksikuid riike: USA, Gruusia või mõni Balti riik. Vaenlase kuju on loodud ka NATOst. Euroopa Liit pole küll Venemaale tavapäraselt meeldinud, sest 140 miljoni elanikuga idanaaber eelistab Euroopa riikidega suhelda kahepoolselt. Neis poliitika valdkondades, kus Euroopa Liidul on ühine poliitika (nagu näiteks kaubanduses), ollakse Venemaale palju tugevam partner kui iga riik eraldi. Tänavu on Kremli propagandas Venemaa vaenlaste sekka lisandunud Euroopa Liit, keda kirjeldatakse pidevalt USA sabarakuna, kes täidab kuulekalt Washingtonist tulnud käske.

Meelemuutuse põhjus on ilmne. Kui Kreml otsustas esmalt annekteerida Krimmi ning seejärel toetada Ida-Ukrainas separatistide sõjalist tegevust, siis kehtestas Euroopa Liit vastuseks rahvusvahelise õiguse rikkumisele tõsised majandussanktsioonid. Ilmselt tuli Euroopa Liidu nii jõuline ja ühtne käitumine Kremlile ootamatult ning seda püüti lõhestada Euroopa põllumajanduse vastu suunatud impordipiirangutega. Kuna põllumehed on Euroopas traditsiooniliselt jõuline huvirühm, loodeti põllumeeste rahulolematusega mõjutada valitsuste poliitikat, kuid tulutult.

Võimatu on täpselt hinnata Euroopa Liidu sanktsioonide mõju Venemaale, sest need toimivad koosmõjus nafta hinnalanguse, rubla kursi nõrgenemise ning raha väljavooluga. Krimmi annekteerimisega käivitatud sündmustejada destabiliseeris Venemaad, Kreml alahindas majandusseadusi ning see läheb sõna otseses mõttes kalliks maksma. Venemaa vastusanktsioonid mõjutavad Euroopa Liitu, kes on idanaabri suurim kaubanduspartner. Venemaale jäävad müümata toiduained ning kõrgtehnoloogia. See pidurdab hinnanguliselt 0,2–0,3 protsenti Euroopa majanduskasvu. Olen aga kindel, et enamik eestlasi toetab Venemaa-vastaseid sanktsioone, mille eesmärk on teha Kremlile selgeks, et põhimõtetega ei kaubelda ning rahvusvaheliste reeglite rikkumisel on kallis hind. Sanktsioonide eesmärk hoiatada Kremli soovi eest tulevikus midagi sellesarnast kusagil mujal korrata.

Eestlaste silmis on viimase aasta vältel tekkinud kriis suhetes Venemaaga suurendanud Euroopa Liidu tähtsust. Uuringufirma Faktum ja Ariko äsja avaldatud avaliku arvamuse küsitlused näitavad, et 2014. aasta lõpus pidas Eesti kuulumist Euroopa Liitu õigeks koguni 84 protsenti vastanuist. Kuigi paljud meie muulased elavad Kremli-meelses inforuumis ning sealne propaganda on Euroopa Liitu viimase aasta vältel pidevalt halvustanud, toetab ka 69 protsenti muulasi Eesti kuulumist Euroopa Liitu.

Küsitlustulemustest järeldub, et kui pikki aastaid oli euroliit eestlaste meelest eelkõige majandusliit ja helde rahastaja, siis Venemaa kriisi tõttu on euroliit taas muutunud ka julgeolekuliiduks. Meie sõjalist julgeolekut tagava NATO käsutuses on hävituslennukid ja Ameerika merejalaväelased, aga tänavu osutusid julgeoleku tagamisel väga vajalikuks ka Euroopa Liidu majandussanktsioonid.

Hannes Rumm, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht