Aare Vaalma: Lõpetage likviidsuse likvideerimine

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Ebakompetentsus teeb vaeseks. Kui Tartus ei oleks ülikooli, oleks ta vaid üks Lõuna-Eesti depressiivseid väikelinnu, kirjutab ettevõtja, Lääne-Nigula volikogu majanduskomisjoni liige Aare Vaalma (pildil).

Aare VaalmaÜlikooli pidamine ei ole odav. Näiteks selle aasta eelarves on 143 973 726 eurot. Paremini saame suurusjärgust aru, kui ütleme – ligi 144 miljonit. Ehk piisab meie kidura iibega Eestile ühest ülikoolist ja loomulikult peaks see asuma keskuses – Tallinnas.

Aga traditsiooniliselt on Eestis mitu ülikooli ning neid traditsioone lõhkudes võiks varsti Eesti piiri märkiva kontrolljoone Kunda ja Pärnu vahele tõmmata. Miks arvab siis mõni sealtsamast lõuna poolt pärit tark, et igale maakonnale on paras üks gümnaasium?

Likvideerida on lihtne. Likviidsus on küll majandustermin: võime katta oma võlgnevust. Kui maksevahendite algseis ja hilisemad sissemaksed on suuremad või võrdsed väljamaksetega, on likviidsuse tingimused täidetud. Endise peaministri lapsesuu tõttu on likviidsuse likvideerimine saanud meil ju iga ebakompetentsuse sünonüümiks. Tendents jätkub. 16. mail 2006 avaldati Postimehe võrguversioonis peaministri nõuniku Taavi Rõivase arvamuslugu „Iive tuleb likvideerida”. Loo sisu õnneks küll pealkirjale ei vastanud, kuid midagi tarka selles ka ei olnud.

Ka Lääne-Nigula valla toimimise eelduseks on likviidsus. Algseis olla pärast valdade liitmist ehk isegi liiga hea. Väljamakseid saab teha aga ikkagi vastavalt sissemaksetele. Siinkohal ei ole mõtet heietada, et Taebla gümnaasiumi vana hoone ei pea sooja. See tehniline küsimus tuleb lihtsalt lahendada. Oht on hoopis selles, et gümnaasiumi kaotamine vähendab oluliselt sissemakseid. Siin selleks mõned mustad stsenaariumid.

  1. Eksisteerib selline mõnus grupp inimesi nagu Taebla keskkooli/gümnaasiumi vilistlased. Meid seob just see ühe kooli tunne. Süda läheb soojaks üle aastate kohtudes. Kõik see on muidugi eelkõige emotsionaalne. Isiklikult aga olen püüdnud oma maksuraha Taebla valda suunata ehk eelkõige eesmärgiga aidata katta gümnaasiumi kulusid. Nii mina kui ka mitmed tuttavad Tallinnas elavad Taebla keskkooli vilistlased kirjutavad gümnaasiumi kadumisel end Lääne-Nigulast Tallinna. Miks peaksime Tallinna ühissõidukeis pileteid ostma? Koos meiega kolib Tallinna ka maksutulu.
  2. Vallast võivad lahkuda gümnaasiumiealiste lastega pered ja isegi mitte Haapsallu, vaid ikka Tallinna poole.
  3. Vallast lahkuvad gümnaasiumiosa haritud õpetajad, mis nõrgendab piirkonna vaimset potentsiaali, mõjutab negatiivselt seltsielu ja halvendab elukeskkonda – tulemuseks veel suurem lahkujate hulk.
  4. Kui ka gümnaasiumiealiste lastega pered jäävad valda, väheneb gümnasisti side vallaga rohkem kui praegustes oludes (gümnaasiumi lõpetaja, kes kõrgkooli ei lähe, jääb ju enamasti valda) ja nii on vald ikkagi noorest maksumaksjast ilma.

Ohumärke on veel ja kõige mustemaid stsenaariumeid ei tahaks paberile pannagi.

Kõik ei ole veel kadunud. 1848 hakati Taebla jõekäärus endise Priguldi vesiveski lähedal nn Kangrumäel ümberkaudsetele lastele kirjatarkust õpetama ja 1869 ehitati esimene koolimaja. Veel viimaseid aastaid asub samas kohas Taebla gümnaasium. Kooli arenedes kujunes ka Taeblast maakondliku tähtsusega haridus- ja majanduskeskus.

Viimase juhtkonna saamatuse kiuste on siiani võimalik Taeblas keskharidust omandada ja piirkonda ääremaaks nimetada pole põhjust. Õpilaste arvu vähenemine ei ole mitte argument, vaid tegemata töö tulemus, mida saab veel heastada. Uue valla juhtide visioon võib viia aga pöördumatute tagajärgedeni. Ehk jätame selle likviidsuse likvideerimata?

Taebla provintsistumise vältimiseks tuleb kooli gümnaasiumiosa säilitada. Selleks on vaja:

  1. Vahetada välja kooli juhtkond, kellel puuduvad kohalikud juured ja motivatsioon kooli arendada.
  2. Õpetada kohalikele ettevõtjaile vajalikke lisaerialasid: metsa- ja puutöö, logistika jm.
  3. Siduda õpilasi tihedamalt kohalike ettevõtetega, leida praktikakohti ja lisafinantseerimist (avanevad Euroopa Liidu koolitusprogrammid, miks mitte „Erasmus+” ajavahemikul 2014–2020).

Koolihariduse kvaliteedi parandamine kasvatab ka õpilaste arvu. Tuleb seada uued eesmärgid – kõrgemale ja kaugemale. Tuleb leida oma nišš, millel oleks üle-eestilist kandepinda. Kuigi Taebla gümnaasium ei saa ilmselt kunagi nn eliitkooliks, on vaja eelkõige pakkuda head haridust valla lastele.

Mõtleme veel! Praegu on likviidsus olemas. Milleks seda likvideerida?

Aare Vaalma, ettevõtja, Lääne-Nigula volikogu majanduskomisjoni liige

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
28 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Ain
9 aastat tagasi

Olen nõus ka kooli personali väljavahetamisega,kui autoriteete kummardades me edasi ei jõua.

jûts
9 aastat tagasi

Gümnaasiumi on meile vaja,sest tarkusest ei lähe keegi lõhki.

Aitäh,
9 aastat tagasi

Aare! Kõik saab veel paremaks minna!

Aare Vaalma
9 aastat tagasi

Tänan asjalike kommentaaride eest! Kirjatüki eesmärgiks pidasingi võimalikult paljude poolt- ja vastuargumentide genereerimist. Eks olen minagi läinud kergema vastupanu teed Tallinna poole, aga juurtest lahti veel ei saa. Eks olen ka vigu teinud ja ei suutnud eelnimetatud septembrikuise majanduskomisjoni istungi ajal piisavalt gümnaasiumi poolt argumenteerida. Aega on olnud mõtteid koguda. Ei tea mina kõiki asjaolusid ega ilmselt ka vallavalitsus ja volikogu. Oluline on tuua kõik faktid “keskpõrandale” kokku, neid süstematiseerida ja kaaluda. Leian, et seni on olnud mäng ühte väravasse. Tean, et ma ei kaitse seda üksinda. Spordisaali hea seisund on oluline info, mida ma ei teadnudki. Palun lisage veel… Loe rohkem »

johaidii
9 aastat tagasi

Nii et eelmine vallavalitsus siis ikka tegi midagi,kui vôimla sai hea remondi?Ja kas praegust vallavalitsust kirutakse kunagi samamoodi,kui ûkskord järgmine tuleb?

vat-vat-vat
9 aastat tagasi

to “ootaks siia”:mida me siis ootame,kui teil point teada,mis järjekorras alustada……?Koolidirektor ei tarvitsegi sôdida tuuleveskitega,ta annab targalt valikuvôimaluse-ehitada uus kool vana asemele.Kas vôimla on vôimalik sel juhul endisena säilitada?

ootaks siia
9 aastat tagasi

ka härra Vaalmaa täiendavaid kommentaare.
Õnneks on seekord volikogus mõtlevad inimesed . Vähemalt julgevad midagi otsustada . Kahjuks on eelnevalt erinevatel põhjustel ja erinevate inimeste poolt ( loe ka hr. Vaalmaa ) lastud koolil hääbuda ja nüüd ometi võetakse midagi ette . Meeldib see meile või mitte on iseasi .
Ennule – mõtlemiseks – mul on kodus uhke kodukino, kütan maja kalli elektriga kuna pole viitsinud välja ehitada alternatiivset kütmisviisi – arveid ei jõua tasuda , vool läinud ja ei saagi filmi vaadata .

Enn + K
9 aastat tagasi

Ei ole küll Lääne-Nigula valla maksumaksja, kuid panen Läänemaa spordirahva nimel arvamuse teele. jRestaureeritud-renoveeritud Taebla Gümnaasiumi võimla põrand on Läänemaa kõige kallim ja ühtlasi ka parim. Monedeo kate, m2 maksab rohkem kui Wiedemanni Kanada vahtrast põranda m2. Võimla on soojustatud, korralik valgustus ja ventilatsioon + (euro)remonditud riietus ja pesuruumid. Möödunud hooajal toimusid TG võimlas Läänemaa meistrivõistlused meeste ja naiste saalihokis, naiste saalijalgpallis, Läänemaa karikavõistlused võrkpallis + Läänemaa Koolispordi Liidu erinevate alade alade meistrikad. Kui see kõik nüüd juhtivate Nigula valla kodanike eestvedamisel maatasa tehakse, siis on see tõsiselt kurb otsus.

nii
9 aastat tagasi

pole,et midagi meist ei sôltu,just me ise otsustame ja valime,millist teed minna,kas kerge vastupanu teed vôi leida uusi lahendeid.

...
9 aastat tagasi

Saab ju ka ûmber môelda,nagu Vaalma näib olevat teinud.Kui valesti,siis uuesti!Ei tasu end tituleerida nôrkadeks ja jôuetuteks,sest nii tômbame ise endale vee peale.Suur samm seegi,kui keegi volikogust julgeb nii kirjutada-täiesti ûllatus.Ja kui see tôesti siiras on?-vôiks suunda muuta….