Foto: Arvo Tarmula. Graafik: Tiina Liiv
Vormsi uus parvlaev Ormsö võtab peale kaks autot rohkem kui praegune laev Reet, aga kulutab kütust peaaegu kaks korda rohkem, selgus veohankele esitatud pakkumustest.
Vormsi laeva vedajakonkursile tuli kaks pakkumust. Üks pakkuja leiab, et aastas kulub riigi toetusel tehtava 2504 reisi peale 300 000 liitrit kütust. Ühe reisi kütusekuluks teeb see 119,8 liitrit. Teise pakkumuse kohaselt kulub aastas 433 000 liitrit kütust, mis teeb ühe reisi kohta 172,9 liitrit.
Kihnu Veeteede aruande kohaselt kulus 2013. aastal riigi toetatud 2216 reisi tegemiseks 183 600 liitrit kütust, mis on ühe reisi kohta 82,85 liitrit. Kui laev võtab kaks korda rohkem kütust, tähendab see kaks korda suuremat kulu. Viimane tähendab kõrgemat piletihinda või suuremat dotatsiooni.
Mullu tegi Kihnu Veeteede laev küll 288 reisi vähem, kui tellib riik uuelt laevalt, kuid see ei peaks nii suurel määral mõjutama ühe reisi kütusekogust.
Lääne maavalitsus pöördus oktoobri keskel eksperdihinnangu saamiseks veeteede ameti ja majandusministeeriumi poole. Maavalitsus tahtis vastust kolmele küsimusele. Kas pakutud kütusekulu vastab tehase väljastatud pea- ja abimasina stendikatsetustele? Milline peaks olema tegelik stendikatsetuste-põhine kütusekulu? Kui suur kütusekulu erinevus peaks olema aktsepteeritav? Neile küsimustele ei osanud kumbki adressaat vastata.
„Määramatust on palju,” tunnistas Lääne maavalitsuse maaelu peaspetsialist Mati Kallemets, kes vastutab uue vedaja konkursi eest. Keegi ei oska täpselt ennustada, kui palju kütust tegelikult kulub. See oleneb paljuski ilmast: tuulest, lainetusest, jääst ja selle paksusest. Määramatust lisab, et uuest aastast kaob erimärgistusega kütus, mis tähendab kütuse kallinemist.
Suurem kütusekulu võib tähendada, et vähendada tuleb reiside arvu, selgitas maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Merle Mäesalu üht võimalikku lahendust.
„See kõik on aga ennatlik jutt, sest me ei ole oma hankega veel sinnamaani jõudnud,” lisas Mäesalu.
Peale kütusekulu äratas maavalitsuse tähelepanu ka päästevahendite kulu ühe konkursil osaleja pakkumuses. Ormsö antakse üle koos vajalike päästevahenditega, aga üks pakkuja on eelarves esile toonud, et 2015. aastal kulub päästevahenditele 19 417 eurot.
Tähtajaks 25. septembriks esitati Lääne maavalitsusele kaks pakkumust, üks tuli Väinamere Liinidelt, teine praeguselt vedajalt Kihnu Veeteedelt. Lääne maavalitsus on pärast seda esitanud pakkujaile täpsustavaid küsimusi. Sel kolmapäeval on maavalitsuses pakkumuste kvalifitseerimise ja vastavaks tunnistamise koosolek. Kui takistusi ei tule, võib selguda ka vedajahanke võitja.
„Loodame, et saame ka parima pakkuja selgitada,” ütles Kallemets. Ta lisas, et komisjon peab olema väga täpne ja igat asja kontrollima, vältimaks hilisemaid vaidlusi.
Uus laev läheb liinile tuleva aasta 1. mail. Liiniveoleping sõlmitakse viieks aastaks. Laeva ehitamine maksab 9,4 miljonit eurot, seda rahastab täies mahus Euroopa regionaalarengu fond.
Vähemalt pole tegu peatoimetaja ehk laiale üldsusele tuntud energeetikaajakirjanikuga:)))
autorit, ega sealt midagi tarka ju tulla saa 🙂
See on väga segane artikkel. Pealkiri ütleb, et uus laev võtab vanaga võrreldes kaks korda rohkem kütust, samas kui artikkel seda ei ütle. On hankel osalejate pakkumised, mis on nende hinnang ja soov. Neist üks pakkuja teatab, et kulub 119,8 liitrit (vana laevaga kulus 82,85) ehk siis see pole ju kaks korda rohkem. Ikka palju vähem kui kaks korda. Teine pakkuja küll pakub rohkem kui kaks korda suuremat kütusekulu, aga miks peaks artikli pealkirjas just selle välja tooma? Seda enam, et hangetel arvestatakse odavaimat pakkumist. Ja kokkuvõttes ei ole ju asi hankel osalejate hinnangutes kütusekulule, vaid uue parvlaeva tehnilistes näitajates… Loe rohkem »
Väga leidlik kütusekulu arvestus. Uus laev on 12m pikem ja 3m laiem. Võtab peale 50 reisijat rohkem ja 12 autot rohkem. Oletan, et kui mõlemad laevad panna sama kiirusega vabas vees kõrvuti sõitma siis on ka kütusekulu enamvähem sama ehk siis uus laev võtab vähem kütust GT kohta.
Enne artikli kirjutamist oleks ajakirjanik võinud pisut rohkem kodutööd teha. Kui kütuse kulu võrdlema hakata, siis oleks hea teada ka kahe laeva peamootori võimsuse erinevust. Samas oleks võinud ka laevaehitajalt küsida, mis on kahe laeva jääklassi erinevus ehk siis kui paksus jääs on projekteeritud sõitma uus laev ja kas sellest tingituna on valitud ka mootori KW hulk. Kui talvel rasketes jääoludes Reet toime ei tule ja selle ees rühib jäälõhkuja, mis siis kütuse kulu kokku on.
Seda karmi jääaega on ehk mõni kuu mitme aasta peale ja siis oleks mõistlik üldse jääteed kasutada(see mõni koorem puitu võib ka pisut oodata).Millegipärast liigume üha kulukamate lahenduste suunas,sest mängu juhivad need kellele see on kasulik-mida suuremad käibed seda lihtsam on marginaale sisse kirjutada,ka riigieelarvele on kütusekulukus kasulik,laekub rohkem makse jne.
karmi aega mõni kuu aga élu saarel tahab hoolimatta sellest elamist ja olemist. laeva võimekus peab olema selline, et olenematta ilmastikust on ta võimeline liikuma…olgu seda karmi aega kas või ainult nädal aastas
rohkem saab olema ka töökohti, st asjapulki, kes seda kütust kõrvale toimetavad
Kui Euroopa rahastab ehitust , siis on ju pohh kui see uus laevuke kusagile kai äärde roostetama jääb. Pole sel vanal ka häda midagi…