Est-Trans on Läänemaa suurim maksumaksja

Maksu- ja tolliameti avalikustatud augusti ja septembri maksude edetabelis troonib Läänemaa ettevõtetest kaubavedudega tegelev AS Est-Trans Kaubaveod. Firma tasus oma töötajate pealt riigile kahe kuu jooksul 232 212 eurot.

„Est-Transil läheb nii nagu Eesti majandusel tervikuna,” ütles Est-Transi omanik Sulev Saareväli. Saarevälja sõnul on ettevõtte seis suures plaanis sama mis mullu. 2013. aasta majandusaruande järgi oli Est-Transi puhaskasum 17 900 eurot. Kuna tegemist on logistika- ja transpordifirmaga, tegutseb märkimisväärne osa ettevõtte tööjõust väljaspool Läänemaad.

„Meil on terminalid Tallinnas ja Tartus. Ega Haapsalust sellises mahus midagi viia ega tuua ju ole. Transport algab terminalist ja on siis Eesti-sisene või rahvusvaheline ring,” lausus Saareväli. Töötajaid on Est-Transil Saarevälja sõnul praegu 120 ringis ning peamiselt keskendub firma külmutatud kaupade veole. Saarevälja sõnul on Est-Trans laiast tegevusvõrgust hoolimata jäänud Läänemaale truuks. „Haapsalu linna kodaniku ja patrioodina ütlen ma, et see on Haapsalu ettevõte,” lausus Saareväli.

Edetabelis neljanda koha saanud Haapsalu Uksetehas tasus kahe kuu jooksul tööjõumakse 175 308 euro eest. Uksetehases töötab selle juhataja Ago Soomre andmeil praegu veidi alla 160 inimese. Mullu teenis uksetehas majandusaruande järgi puhaskasumit 487 066 eurot. Tänavune aasta on Soomre sõnul tagasihoidlikum. Järsku kukkumist pole Soomre kinnitusel olnud, pigem on ettevõtluskliima üleüldiselt jahedam.

Eesti ettevõtete seisu mõjutab naaberriikide majandus. „Kõik, mis toimub lähipiirkonnas – Skandinaavias, Venemaal ja Euroopas – arvud ei ole seal ju üles läinud. Saksamaa majandusnäitajad näitasid tagasiminekut,” loetles Saareväli. Tegevusalast olenevalt mõjutab see kõiki ettevõtteid – keda otsesemalt, keda kaudsemalt.

Samal arvamusel on ka Soomre. „Plaanisime kasvada 10 protsenti, aga seda ei suuda tõenäoliselt täita,” ütles Soomre. „Igal aastal on meil muidu Soomes olnud kasv, oleme müünud rohkem kui eelmisel aastal, sel aastal aga oleme müünud vähem,” lisas ta.

Edetabelist hakkab silma, et seal on kõrgetel kohtadel mitu kohalikku omavalitsust. Kui ülejäänud omavalitsused on kõik vallaeelarve kaudu tasutavad maksud koos esitanud, siis Haapsalu linna puhul on iga allasutuse maksusummad tasutud eraldi. Kui Haapsalu linna asutuste kulud kokku liita, kuuluks tabeli esikoht Haapsalule, sest linnavalitsuse tööjõumaksude koondkulud on 241 631 eurot.

Pingereas 27. kohal oleva Kullamaa vallavanem Jüri Ott ütles, et avaliku sektori suur roll Läänemaa tööandjana pole ohumärk majandusele. „Kui me vaatame Eesti statistikat, siis kes olid eesotsas? Olid politsei- ja piirivalveamet ja avalikud haiglad jts,” lausus Ott. „Eestis ei olegi ju selliseid firmasid peale Elioni ja veel paari, kes võiksid riigisüsteemidega võistelda.”

Pikemalt loe Lääne Elu paberlehest

Läänemaa maksumaksjate TOP 10

Tööjõu eest 2014. aasta augustis-septembris tasutud maksusumma Läänemaa ettevõtetes ja asutustes. Summa sees on tulu- ja sotsiaalmaks ning pensioni- ja töötuskindlustus (eurot).

1. Est-Trans Kaubaveod 232 212

2. Läänemaa Haigla 198 896

3. PVMP-Elektika 193 889

4. Haapsalu Uksetehas 175 308

5. Rannarootsi Lihatööstus 157 553

6. Lääne-Nigula vallavalitsus 141 190

7. Haapsalu taastusravihaigla 127 928

8. Morobell, Morobell Transport 123 531

9. Haapsalu tarbijate ühistu 107 344

10. Tene Kaubandus 95 602

Lääne Elu võttis edetabelit koostades aluseks Läänemaal registreeritud või peamiselt siin tegutsevad ettevõtted. Suurim maksumaksja on praegu veel ilmselt PKC, kes tasus kahe kuu jooksul pisut enam kui miljoni euro eest tööjõumakse. Sellest vähemalt veerand läheb tõenäoliselt Haapsalu tehase arvele. Tabelisse ta ei läinud, sest põhitegevuskoht on Keila.

Allikas: maksuamet

Est-Transi autopark Haapsalus. Foto: Arvo Tarmula