Statistikaameti andmetel langesid hinnad septembris eelmise kuuga võrreldes 0,2 protsenti, aastases võrdluses pidurdus hinnalangus 0,6 protsendini võrreldes kuu varasema 0,7 protsendiga. Euroala inflatsioon alanes septembris energiahindade languse ning teenuste hinnatõusu pidurdumise tõttu esialgsel hinnangul 0,3 protsendini, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas.
Aasta esimesel poolel inflatsioon aeglustus järsult ning juunis pöördusid hinnad lühiajaliselt ka langusesse. Selle taga on peamiselt importkaupade odavnemine, mis hoiab hinnataset madalana ka Euroopas laiemalt.
Nafta hind on alanenud viimase kahe aasta madalaimale tasemele, kuna pakkumine on suurenenud ja nõudlus vähenenud osa majanduspiirkondade halvenenud kasvuväljavaadete tõttu. Toit on välisturgudel samuti odavnenud. Suuremal määral on alanenud piima hind välisturgudel, kus oma mõju on ka Venemaa impordipiirangutel. See on mõjutanud siinseid tootjaid eelkõige ekspordihindade languse kaudu, kuid kodumaise turu hinnatasemes pole see märgatavalt avaldunud.
Hindu mõjutas ka kõrgharidusreform ning elektri odavnemine, mis oli tingitud madalast börsihinnast. Kui möödunud aasta septembris rakendus tasuta kõrgharidus esimese aasta tudengitele, siis alanud õppehooajal ka teise aasta tudengitele. Selle mõju septembrikuisele inflatsioonile ulatus -0,4 protsendipunktini.
Vaatamata toiduhindade mõningasele langusriskile jääb negatiivne inflatsioon lühiajaliseks. Oktoobris peaks hinnalanguse pidurdumine jätkuma ning aasta lõpukuudel võib see pöörduda kergeks hinnatõusuks eelkõige energiatoodete nagu soojuse, elektri ja kütuse hinnalanguse taandumise mõjul. Ka euro odavnemine viimastel kuudel hakkab impordihindade langust pidurdama.
Kristjan Pungas, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik