Haapsalu arengukava eelnõu, mida täna linnavalitsuses avalikult kõigile huvilistele tutvustatakse, on väga põhjalik praeguste olude kirjeldamisel ja osav eesmärkide sõnastamisel, kuid jääb ebamääraseks, kui on vaja näidata, kuidas seatud eesmärgile jõutakse.
Arengukavast saab põhjaliku ülevaate Haapsalu koolihariduse seisukorrast. Haapsalu kolmes põhikoolis käib 898 last, neist 151 on pärit lähivaldadest. Haapsalu enda lapsi õpib ümbruskonna valdade väikekoolides 70, neist 49 Ridala ja 21 Lääne-Nigula vallas.
Selge ettekujutus on koolimajade renoveerimisest ja koolivõrgu korrastamisest. Arengukava kohaselt renoveeritakse linnaalgkool ning kool jätkab I ja II astme põhikoolina (1.–6. kl) nagu praegugi. Arengukava lubab ka Haapsalu põhikooli renoveerimist, kool jätkab nii nagu praegu I, II ja III astme põhikoolina (1.–9. kl).
Nikolai koolist saab Haapsalu põhikooli vene õppekeelega osakond. Mis saab Nikolai kooli ruumidest, kus on ka suur võimla, arengukavas juttu ei ole.
Suurim muudatus puudutab täiskasvanute gümnaasiumi. Põhiharidust omandavad õpilased arvatakse Haapsalu põhikooli õpilaste hulka. Gümnaasiumihariduse omandamine võiks käia riigile kuuluva Läänemaa ühisgümnaasiumi juures.
Bürgermeistri holm
Arengukava kordab üle varasemaid plaane. Rajada Suure viigi äärda väikelaevade sadam ajalooliste puupaatide ja purjespordikooli tarvis. „Puupaadisadama ala vastaks Skandinaavia ja Põhja–Euroopa parimatele standarditele, sidudes omaaegse Läänemaa puitlaevaehituse, huviõppe- ja turismiäri,” ütleb arengukava suureliselt.
Bürgermeistri holmi puulaevasadama rajamine on kavas koos puulaevaseltsiga Vikan.
Haapsalu linnavalitsus lubab luua Bürgermeistri holmile ka uue supluskoha. Väikesel viigil lubatakse arendada aastaringset tegevust, kuid millist, ei täpsustata.
Linn olgu ilus, aga odav
Üllatava tõigana nendib arengukava, et 67 protsenti Haapsalu territooriumist on kaetud rohealadega. Need kõik võiksid omavahel kergliiklusteedega ühendatud olla. Ideaalis, nendib arengukava.
Kitsaskohana nimetab arengukava sellise esindusväljaku puudumist, kus saaks aasta ringi korraldada pidulikke üleriigilisi ja ka kohalikke väliüritusi. Selleks oleks vaja rekonstrueerida Lossiplats koos muuseumi ehk vana raekoja pargiga.
Arengukava nendib, et kõik, mis linnas ette võetakse, tuleb teha nii, et selle ülalpidamine ei oleks ülearu kallis. Olgu siis tegemist haljasalade, valgustuse, tänavate, kõnniteede vms-ga. Vähenev elanike hulk lihtsalt ei saa endale lubada ülemäärast kulutamist.
Kvaliteedis ja arengus tagasilangust lubada ei saa, ütleb arengukava.
Arengukava märgib muu hulgas Lihula mnt viadukti rekonstrueerimist koos riigiga.
Arengukava lubab ettevaatlikult, et Valgeväljale on kavas rajada lemmikloomade matmiskoht.
Vähe sotsiaalkortereid
Haapsalu linnal on 55 korterit, neist 34 munitsipaal- ja 21 sotsiaalkorterit. Linn on huvitatud, et munitsipaalkorterite üürnikud oma korterid välja ostaksid. Aastas müüb linn 3–5 munitsipaalkorterit. Sotsiaalkortereid on soovitust vähem, üürijärjekorras on 16 leibkonda.
Kavas on algatada eluasemeprogramm Paralepa elamupiirkonnas: valmistada ette linnale kuuluvad kinnistud koos vajaliku taristuga, et soodustada pereelamute rajamist Haapsallu.
Kaubandus ja terviseturism
Enim Haapsalus registreeritud ettevõtteid tegeleb hulgi– ja jaekaubandusega. Töötleva tööstuse ettevõtteid on Haapsalus vaid 58 (Ridalas 36 ja Lääne–Nigulas 26).
Umbes 44 protsenti Haapsalu ettevõtluse tööhõivest on seotud tervise- ja turismiteenusega. See tähendab terviseteenust, majutust, toitlustust, kultuuri, kaubandust, transporti jts teenuseid pakkuvaid asutusi.
Ettevõtlusvaldkonna arendamisel jääb linnavalitsus üldsõnaliseks, loetledes abinõusid, mis sisaldavad väljendeid „arendamise toetamine” ja „edendamine koostöös”. Pisut konkreetsemalt kõlab lubadus, et „turukompleksi rekonstrueerimine on oluline lähiperioodi ülesanne”.
Arengukava sedastab, et linn on huvitatud tootmistegevuse arendamisest. Tootmismaaks on arvestatud Tööstuse t ja kavandatava raudteetrassi vaheline ala. Tänavu tehakse selle ala kohta detailplaneeringut.
Piiskopilinnuse kui peamise vaatamisväärsuse ja suurürituse paiga kohta nendib arengukava, et käimlate jm ruumide ning infrastruktuuri tehniline seisukord ei luba ära kasutada kogu potentsiaali, et linnusest saaks Lääne-Eesti turismimagnet. Linnusest peaks saama aasta ringi kasutatav muuseum-teemakeskus.
Amortiseerunud on ka raudteejaama taristu, nendib arengukava. Raudteejaam tuleks raudtee- ja sidemuuseumi põhjal muuta tehnikakeskuseks. Linnavalitsus leiab, et nii piiskopilinnusel kui ka raudteemuuseumil on potentsiaali saada rahvusvaheliselt atraktiivseks teemakeskuseks, kus jätkub tegevust igal aastaajal.
Kultuurielu uurimus
Kui eelmises volikogus sai arengukava kultuuripeatükk hävitava kriitika osaliseks, sest oli sisutühi ja pealiskaudne, siis praeguses eelnõus annab kultuuriülevaade välja paraja uurimuse mõõdu – kultuurielu kirjeldus hõlmab seitset lehekülge. Sellele järgnev tegevuskava kahel leheküljel kinnitab, et kõik jätkub nii, nagu on.
Toetame, toetame, toetame – lubab 103-leheküljeline arengukava iga eluvaldkonna tegevusi loetledes.
Hakkasin oma arengukava koostama. Kui võtta hetkeseisund, siis pole paha nagu lausus minister Villu, aga kui vahepeal midagi allamäge läheb, siis on see nagu allamäge minek..kõik algab nullist. Seega mina peaks tegema isiklikult endale vähemalt 3 arengukava või kasvatama usku, et olen ise oma õnne sepp.
Lugesin ka veidi seda problemaatilist arengukava, just tegevuskava osa võtsin ette. Veidi imelik on kui linna arendusse kirjutatakse sisse linna kohustused – raamatukogu teenuse osutamine, kultuurisündmuste korraldamine, sporditegevused jms. Milleks seesugusele tühja-tähjale aega ja ruumi raisatakse, võiks ju siis sisse kirjutada ka seda,, et maksta LV töötajatele palka tehtud töö eest vms. Üllatav, et linn planeerib mitmeid tegevusi, aga omapoolset rahastamist teha ei soovi. Näitena tooks Bürgermeistri holmi, supelrandade ja parkide ning puhkealade arendamist, kus omaosalusena on ümmargune 0. Ühesõnaga küsimärke on väga palju ja see näitab veelkord, et linna arengukava on TOORES ning sellega tuleks hakata sisulist tööd tegema,… Loe rohkem »
Lugesin diagonaalis läbi. Leidsin enda jaoks palju huvitavat teavet. Aga valjusti teatasin, et Haapsalus napib mehi ning tüdrukutel on oht jääda vanatüdrukuks.
Haapsalu linnas oli 01.01.2014 seisuga 10811 elanikku, nendest naisi 6002 ja mehi 4809.
Kas tõesti loodab pr Paras, et ühest väikesest kokkusaamisest piisab seesuguse pikaajalise linnaarengu seisukohast väga olulise dokumendi aruteluks küll? Kuhu on jäänud kokkusaamised ja arutelud linnas tegutsevate vabaühendustega?
http://haapsalu.kovtp.ee/arengukava-2015-2024
Kas keegi oskab suunata, kus see uus arengukava projekt üleval kah on? Linna kodulehelt ma kuidagi ei leidnud, või on selliselt ära peidetud, et igaüks ei peagi seda leidma. Sirvides nüüd seda LV kodulehte jääb minule küll mulje, et ega see Parbus ise seda lehte vahetevahel ka vaata, sest operatiivsusega leheke küll ei hiilga ja osa lehekülgi jätkuvalt ka ikka veel tühjad. Jääb mulje et Parbus sobib rohkem jooksmiseks Suklese rihma otsas koos Suklese peniga, kui töö tegemiseks LV-ses.
Kujutan ette, et kava võiks olla midagi sellist: 2014 remondime seda, ehitame selle, 2015 selle, 2016 selle jne. Siis rahvas teaks, mida oodata ja nõuda. Selline umbmäärane jura, tuleb arendada, tuleb mõelda, mis arengukava see ka on? Parras ise on muidugi oma lapsukesest sillas, pappi ju tuleb.
Momendil on visiooniks mingi nägemus, ehk sinine unenägu. Alternatiiv võiks olla järgmine: Esimesel 5 aasta jooksul elanikud linnast välja, hooned ja muud ehitised likvideerida, täide peale, siluda ning männimets peale istutada või tekitada mingi liivakarjäär (võib ka põlevkivi kaevandada, meil siin all seda ka). Ei ole linna, ei ole probleemi.
suured visioonid on juba ära olnud…sotsialism ja kapitalism…mis ismi sa veel tahad?Tegelikult ongi praegu hedonism-igaüks vaatab kus parem ninaesine mugavamalt kätte käib.See paraku ei soodusta hea elukeskonna loomist,sest selleks peaks kõik pingutavat tööd tegema(mis hedonism see on kui pingutama peab-ei vasta ajastu vaimule)Lihtsam on ajaga kaasas käia seal kus infrastruktuur juba olemas.Ainsad ametid mis hedost veel võimaldavad ongi avaliku halduse omad,sedagi tinglikult ,sest maksumaksjate kapatsiteet ei võimalda enam korralikku sissetulekut joonistada. Teeb tigedaks muidugi kui peab selle närutamise eest veel ennast pingutama hakkama.
Kui üldse pingutada,siis ikka suurema linna poole,seal näe on veel maksumaksjaid…ja kui saaks Brüsselisse…
Edu kõigile
kust seda kava näeb, tahaks lugeda?