Oli aeg, mil Haapsalus sai ohtlikke jäätmeid mitmes kohas konteinerisse viia. Inimesed aga hakkasid sinna ladestama muudki sodi. Selle tõttu pandi keskkonnajaamad kinni ja avati uus, kus töötajad kontrollivad, mida ja kuhu pannakse. See läheb linnal maksma neli korda vähem kui prügikasti ümbrusest prügi koristamine.
Keskkonnajaamu pannakse kinni teisteski omavalitsustes ja põhjus on sama – inimesed kuritarvitavad neid ja viivad nende kõrvale asju, mida sinna viia ei tohi.
Nagu ütles Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman – prügikasti ümbrusse prahti viia on seesama, mis prahti linnatänavale loopida.
Sama teeks välja ka aknast sodi väljaloopimine, sest valdav on mentaliteet, et kõik, mis on inimese territooriumilt väljas, ei ole enam tema asi. Ometi poleks inimesed rahul, kui tänavad upuksid prügisse, sest soovitakse siiski puhast elukeskkonda.
Kuhu oleks siis mõistlik mahult suurem prügi viia? Pullapääl asuv Feralmet oleks kõige otstarbekam, kuid mööbli vastuvõtmise eest küsitakse seal 135 eurot tonnist. See võib inimesi kohutada ja panna prügi sinna andmisest loobuma. Prügiga koju tagasi minna aga ei taha ning see leiab endale uue paiga metsa all, mis pole kaugeltki õige koht. Rehve, puitu ning elektri- ja kodumasinaid võtab Feralmet aga vastu tasuta.
Niisiis puudub Läänemaal koht, kuhu vana ja kasutuskõlbmatu mööbel tasuta ära anda. Ka siis, kui mööbel on veel kasutuskõlblik, tuleb otsida kohta, kuhu see viia, ja lõpuks piirduda Osta või Soovi portaalidega või mõne Facebooki kommuuniga, sest puudub taaskasutuskeskus.
Curitibas hakati mjba aastakümneid tagasi prügi kokku ostma. Tänaseks on selle järgijaid juba mitmel pool….Ühest küljest on prügi ressurss, taaskasutuseks, tootmnise toormeks ja kütteks, teisalt hoiab kulusid kokku mis seotud koristamise, prügiveoga…Võtab aega meil see aru saamine
Mnjah, see on kurb, et linn peab maksma prahi eest, mida kodanikud kogumisjaamade/prügikastide juurde panevad. Õigemini, varasemalt panid. Aga kas selle peale otsustajad on mõelnud, kui palju maksab selle prahi kokkukogumine ja äravedamine, mis meil hakkab metsadesse kuhjuma. Prügi, mis on vaja ära visata ei haihtu õhku. Kui seda pole võimalik prügikastidesse või sinna juurde panna, viiakse kuhugi…mujale. Kus on veel valem koht. Kas meil kodanikena ei oleks mõistlikum oma maksuraha, mida me linnale maksame, ka prügiveo osas vaadata sellise pilguga, et olgu pigem pisut kallim, kui metsades prügihunnikute loomine? Ma oleksin küll nõus kinni maksma selle sorteeritud prügijaamade taastamise,… Loe rohkem »
Küsige Suklese käest, mida teha. Ta saab ju selle eest palka et organiseeriks.
Prahi pole kuhugi panna. WC-id linnas pole, või on suletud. Selline on Eesti
kultuur.