Intervjuu: Haapsalu uus politseijuht on vabal ajal jalgpallikohtunik ja peab politseitöös tähtsaks rahvaga suhtlemist

Boss on kohal. Lossiplatsil politseimaja ukse all seisab heleroheline Nissan Almera, kümmekond aastat vana ja uksel peaaegu tähelepandamatu piirivalvemärk.

„Ei tea. Ei ole mõelnud ega ole ka jutuks tulnud,” kohmetub Läänemaa tulevane politseijuht Argo Tali hetkeks küsimuse peale, millega ta 1. oktoobril Haapsalus ametisse asudes sõitma hakkab.

Praegu on ta ametlikult veel Hiiumaal Kärdla piirivalvepealik ja politseijuht, aga selle kõrval valmistab Haapsalus ette järjekordse politseireformiga ette nähtud muudatusi. Tali võitis konkursi ja sai Haapsalu politseijaoskonna uueks juhiks. Tööle asub ta 1. oktoobril.

Tali saab endale politseimaja teisel korrusel kabineti, kus juba enne teda on istunud miilitsaülemad ja prefektid. Praegu kasutab seda tuba veel kohalikku politseid juhtiv Margus Kaldma.

Tali on Läänemaa politseijuhtide reas noorim mees. Sai mõne kuu eest 37. Suur hiina roos, mis aegade hämarusest saadik politseijuhtide kõledavõitu kabinetti natuke hubasemaks püüab teha, võib olla temaga üheealine.

Argo Tali ei oska öelda, miks teda Haapsalu politseijaoskonda juhtima valiti. Bossi moodi ta eriti välja ei näe: pikemat kasvu sõbralik mees, naerul nägu ees.

Margus Kaldma oli Läänemaa politseid juhtima tulles siin kandis tundmatu. Käis Haapsalus tööl Raplamaalt, sai tööga päris kenasti hakkama. Kuritegevuse avastamise protsent oli Läänemaal suve hakul üks suuremaid Eestis. Kui mitte kõige suurem.

Ka Argo Tali on Läänemaal tundmatu. Ta elab perega Kilingi-Nõmmes ja käib tööl Kärdlas. Tal on sisekaitseakadeemiast piirivalvuri haridus ja 12aastane töökogemus sel alal. Ta on aasta tudeerinud ka kõrgemas sõjakoolis Tartus ja saanud kapteni auastme.

Mõne aasta töötas ta ka eraäris, aga naasis vana ameti juurde. Politseitööga pole tal siiani eriti pistmist olnud.

Argo Tali

• Sündinud 4. mail 1977 Kohtla-Järvel.
• 1999 lõpetas sisekaitseakadeemias piirivalve õppesuuna.
• 2000–2001 täiendas end kõrgemas sõjakoolis Tartus.
• 2001–2007 piirivalvetöö Valgas, Peipsi ääres ja Ida-Virus.
• 2007–2011 töötas erasektoris
• 2013 – Kärdla kordon
• Abielus, kaks last
• Elab Kilingi-Nõmmes
• Kaitseliidu Pärnu maleva liige

Intervjuu 1. oktoobrist Haapsalu politseijaoskonna juhina tööle asuva Argo Taliga

7. augustil Haapsalus

Argo Tali, olete auastmelt politseimajor. Kas politseijuhi kohaga kaasneb ka au- ja palgakõrgendus?

Ei, ma arvan, et olen mitu aastat veel politseimajor. Olulist palgalisa tärnid ei anna.

Miks need auastmed siis üldse tehti?

Et süsteemis, kus on vormikandjad, oleks kaugelt näha, kes on kes.

Mis Haapsalu politseis sügisest muutub?

Haapsalu politseijaoskonna nimi jääb, aga muutub, et jaoskonna alla kuuluvad nüüd kõik Läänemaal asuvad üksused: piirivalve, politsei, kriminaalpolitsei, kodakondsus- ja migratsiooniteenistus. Praegu ei ole jaoskonnajuhil õigus kõigisse neisse valdkondadesse sekkuda. Uues süsteemis hakkab kõik jaoskonnajuhile alluma.

Nii et kui ma tahan näiteks kodakondsus- ja migratsiooniametniku peale kaevata, siis pöördun kohe teie poole?

Jah.

Mida teie uus töö endast kujutab?

Probleemide lahendamise kõrval pean tähtsaks, et uues süsteemis kaoks suhtumine „meie” ja „teie” ning kõik oleks „meie”. See eeldab tugevat sidet üksuste vahel. Peame harjuma, et vajadusel oleme kõik ühe asja eest väljas. Kui näiteks on suurem merepäästeoperatsioon, läheb tänavapatrull appi. Kui linnas on suur üritus, tuleb merepääste appi. Muidugi tuleb vaadata, milline on inimese väljaõpe ja võimekus, sest oskamatut inimest ei saa merepäästel kasutada.

Kas kõik üksused kolivad sügisest politseimajja?

Kodakondsus- ja migratsiooniteenistus jääb Jaama tänavale edasi. Et piirivalve ja korrakaitse suuresti seguneb, on võimalik, et kordon tõmbab ennast koomale. Võimalik, et kordon läheb üldse kinni ja mahutame kõik siia. Võimalik, et holmile jääb mingi elektrooniline valve. Kordonihoone ja maa kuuluvad Riigi Kinnisvarale.

Kui palju on kordonis inimesi?

Paarkümmend.

Kas nad kõik mahuvad politseimajja ära?

Kõigil ei ole kabinetti vaja. Kui inimesed on suurema osa tööajast väljas, on neil vaja kohta, kus hommikul tööd alustada ja õhtul sisestada tehtud toimingud. Seetõttu on kordoni töötajaile vaja vaid lauda ja arvuteid, aga kordonis need juba on.

Varustusega on suurem probleem – kus hoida mootorsaane, paate jms.

Sellest on kahju, et politseist kaovad klassikalised nimetused nagu „konstaabel” ja „kriminaalpolitseinik”, ka piirivalvureid ei paista teie süsteemis enam olevat.

Konstaabli asemel kasutatakse juba praegu nimetust „piirkonnapolitseinik”. Kriminaalpolitsei moodustavad uurijad, menetlejad jt. Piirivalvuri nimetus jääb alles: kui meie töötaja kontrollib sadamas dokumente, siis on ta piirivalvur.

Mis läheb 1. oktoobrist paremaks ja mis halvemaks?

Et 30. septembril on veel kõik halvasti ja 1. oktoobril hästi, seda ei ole. Seis ei ole halb, Margus Kaldma on head tööd teinud.

Kindlasti ei ole kõik veel 1. oktoobriks klaar. On üleminekuaeg ja tuleb ka segadust. Usun, et kordoni saatus selgub alles jaanuaris.

Reformi üks mõte on teha maakonda tugev politsei. See tähendab tihedamat koostööd ja suhtlust kogukonnaga. Kui me politsei sees peame kaotama mentaliteedi „teie” ja „meie”, siis töö kogukonnaga tähendab pideva suhtluse kõrval ka regulaarset aruandlust oma tegevusest, anname nõu, mida kohalik omavalitsus arvestab ja ellu viib. Olen kuulnud, et Lihulas on politsei ja omavalitsus heas koostöös ja mõnigi probleem on lahenduse saanud, sest vald on ellu viinud politsei nõuanded.

Kas uus reform tähendab, et eelmine reform on ebaõnnestunud ja kas kedagi võetakse vastutusele?

Reforme ei tehta mitte reformi pärast, vaid olud on muutunud. Praeguse reformi eesmärk on teha tugev maakonnapolitsei ja tõsta politseinike palka, leida üles kohad, kus me üksteist dubleerime. Kas me saame ka raha riigilt juurde, seda ma ei tea, aga saame juba praegu kavandatud muudatustega tõsta politseinike palka.

Kui palju seda palgaraha tuleb, koondate ju vaid ühe inimese?

Keskaparaadis on palju juhte koondatud, eriti kontrolli ja aruandlusega seotud inimesi. Mõnes töölõigus koondatakse isegi 18% inimesi.

Kuidas kavatsete ikkagi kuritegevust ohjeldada? Kolme piirkonnapolitseiniku suhtlemisega seda ei tee.

Suurendasime menetlejate arvu ja kui suudame ka patrullide arvu suurendada, suudame kiiremini reageerida. Patrulli saame suurendada piirkonnapolitseinike ja merepääste arvel, kel ei ole kogu aeg vaja merel patrullida või kedagi päästa. Nad saavad patrullida näiteks linnas.

Tahaksime, et pidevalt oleks väljas kaks patrulli, nädalavahetusel võiks lisanduda veel üks patrull.

Kas politseimaja jääb edaspidigi avatuks vaid kl 8–16.30?

Tõenäoliselt küll, aga valvemenetlejad jäävad majja ka öösel ja ka arestimaja töötab 24/7.

Kui palju on politseimajas neid, kelle palk jääb 700–800 vahele?

Palgatõus puudutab kõiki patrullis käijaid ja pooli merepäästjaid. Neid, kes saavad alla 900 euro, on meil umbes kolmandik.

Palgatõus puudutab kõiki, ka neid, kes juba saavad 900 eurot või rohkem.

Praegu ei ole veel palgad teada, aga põhimõte on, et tippjuhtidel tõuseb palk vähem kui alumistel ametikohtadel.

Kui suured on politseis palgakäärid?

Kahjuks on need liiga suured. Kääride kaotamine on reformi üks eesmärk. Maakonnas on need käärid üle kahe korra.

Siseminister Hanno Pevkur ütles Haapsalus käies, et politsei saab maakonnas otsustusõigust juurde. Mida see tähendab?

Kui praegu tulevad käsud valdkonnaliini pidi Tallinnast, siis uues süsteemis saab maakonnajuht ise otsustada ja oma ressurssi kasutada. Maakonnad ei pea enam tegema kõike ühtmoodi, iga maakond saab lähtuda oma spetsiifikast.

Olete Kohtla-Järvelt pärit ja väga paljudes kohtades töötanud. Kas see on piirivalvuri eripära, et tuleb kord teenida Narva-Jõesuus, siis Peipsi ääres, edasi Valgas ja Kärdlas?

Piirivalves oli varem töö kaitseväe teenistuse seaduse alusel. Minu sõjaväeline auaste ongi kapten ja oktoobris on mind kutsutud reservõppekogunemisele.

Minu liikumised on seotud tõesti tööga. Ma ei sea piiranguid. Praegugi elan Haapsalust kahe sõidutunni kaugusel Kilingi-Nõmmel.

Kas hakkate iga päev seda vahet sõitma?

Ilmselt mitte, eriti talvel. Pean endale siin mõne toa üürima.

Millega veel tegelete peale töö ja pereelu?

Aeg kulub tööle ja kodule, sest kui sul on maja, siis tööst seal puudu ei ole.

Mulle meeldib jalgpall, käin jalgpallikohtunikuks. Kui põlved kannatavad, siis käin suvel igal nädalavahetusel mõnd mängu vilistamas.

Täna tehti mulle kõige kõrgem pakkumine, et võiksin minna esiliigasse joonekohtunikuks. Ma ei sea endale sihiks, et pean teleris nähtav olema. See on hobi ja asendab niisama metsas jooksmist.

Kas Teil oli siis MMi ajal puhkus?

Puhkust ei olnud, aga peaagu kõik mängud vaatasin ära.

Kas vaatasite rohkem kohtunikke või mängijaid?

Kohtunikke vaatan tõesti rohkem.

Mis raamatud Teile kätte satuvad?

Ilukirjandust ei ole ammu kätte võtnud, aga mind huvitab ajalugu, riigiteadused jms. Praegu on pooleli Tiit Made raamat „Sotsialismileeri peied”, mis räägib Ida-Euroopa lagunemisest.

Fotod: Arvo Tarmula