Tõnis Ulm: Keskkonnakaitsjate tähelepanu koondub suvel puhkealadele, puhkajatele ja kalastajatele

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Kõik järelevalvega tegelevad ametkonnad iseloomustavad Läänemaad kui järelevalve seisukohast rahulikku piirkonda. Kuid see ei tähenda seda, et selle rahulikkuse hoidmiseks ametkonnad vaeva ei näeks ja tööd ei teeks, kirjutab Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhataja Tõnis Ulm.

Surnud kalad (3)Keskkonnainspektsioon ning Politsei- ja Piirivalveamet on viimastel aastatel järjest rohkem hakanud tegema koostööd. See seisneb kalastajate kontrollimisel veekogudel ja puhkajate kontrollimisel kaitsealadel.

Kõikidel aastatel on jaanipäev olnud meie jaoks pingeline aeg, seda eriti Nõva kandis. On ju sellest piirkonnast saanud paljude inimeste meelispaik teha väikest lõket, püüda kala ja sealjuures ka ennast natuke vabamalt tunda. Samas asuvad kaunis mererand ja maalilised järved Nõva maastikukaitsealal (Veskijärv Suursoo maastikukaitsealal) ja nendel puhkamine saab toimuda vaid selleks ettenähtud ja ettevalmistatud puhkekohtades. Puhkekohti peab korras RMK ja järelevalvet, et reeglitest kaitsealadel ka kinni peetakse, teeb Keskkonnainspektsioon. Samas, korra kuidas kaitsealadel ja puhkekohtades käituda, teeb kaitseala valitseja ehk Keskkonnaamet.

Selle aasta jaanipäev tõi kaasa neli vaba päeva. Keskkonnainspektsioon valmistus pikkadeks pühadeks põhjalikult. Olime plaaninud politseiga jõud ühendada, et üheskoos piirkonda kontrolli all hoida. Tõsi, ilm tegi omad korrektuurid ja nii väikest külastajate arvu, nagu selle aasta jaanipäeval Nõva puhkealadel nähti, pole seal aastaid olnud. Seetõttu ei olnud seal ka suuremaid korrarikkumisi ja mõned väiksemad intsidendid lahendati puhkajatega vesteldes ning nad suunati kõrvalasuvale RMK poolt ettevalmistatud telkimisalale.

Kalapüügijärelevalves abi kalastajatelt ja kohapealsetelt elanikelt

Läänemaa on ka kalarikas piirkond. Suveajal toimub siin kõrvuti kutselise rannakaluri kalapüügiga üsna intensiivne harrastuspüük. Tänu haugi ja ahvena tagasitulekuga Läänemaa vetesse on surve nii kutselisele kui ka harrastuspüügile viimastel aastatel mitmekordistunud. Keskkonnainspektsioon koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga püüab sellel silma peal hoida. Oleme saanud kaebuseid ja avastanud ka ise mitmeid ebaseaduslikke püüniseid siseveekogudest ja merest. Mis selle juures rõõmustab, on see, et harrastuskalastajad on muutunud väga tähelepanelikuks igasuguste kahtlaste püügivahendite suhtes ja teavitavad inspektoreid läbi 1313 telefoni pea kõigest, mis neile kahtlane tundub.

Nii näiteks saime 26. juuni õhtul läbi valvetelefoni 1313 info, et Kullamaa järvel tegutseb mingi kahtlane seltskond paadiga. Inspektorite kohale jõudes oli küll paat kadunud, aga järvest võeti välja üle 100 m kalavõrku. See oli sinna püügile asetatud ilma loata, sest sellistele väikejärvedele võrgupüügilubasid üldjuhul ei väljastata. Väga sümpaatne oli kohapealsete elanike suhtumine, kes abistasid inspektoreid võrkude asukoha tuvastamisel ja ei keelanud neil ka oma paati kasutada.

29. juunil saime jällegi info läbi valvetelefoni 1313, et Puises Matsalu RP territooriumil, mitte väga kaugel kaldast on paat ja selles toimetavad mingid mehed. Helistaja oli teadlik, et lubatud kalapüüki selles piirkonnas sellel ajal teha ei tohi. Inspektorid kontrollisid infot ja merest võeti välja 14 paari rüsasid. Rüsad olid nõuetekohaselt tähistamata ja väga madalas rannikuäärses vees. Ilma kõrvalise valvsa silmata oleksid need püügivahendid inspektoritele ilmselt kauaks ajaks märkamatuks jäänud.

15. juunil teatas üks mees, et Sutlepa meres on hulgaliselt hukkunud kalu (pildil). Teavet kontrollides selgus, et Sutlepa mereäärne roog on täis hukkunud särgi ja kokresid. Inspektorid püüdsid kohapeal selgitada kalade hukkumise põhjuseid, kuid kõik vee näitajad olid normis või isegi väga head. Miks selline hulk kalu hukkus, pole veel teada. Küll sai Keskkonnainspektsiooni poolt lisaks kohapealsele vee kvaliteedi kontrollile võetud lisaks proovid põhjasetetest ja samuti hukkunud kalu laborianalüüside tegemiseks. Loodame, et teadus jõuab analüüside tulemuste põhjal hukkumise põhjusteni.

Eelnevate näidete põhjal võib lugejal tekkida küsimus, miks ei ole nende õigusrikkumiste puhul suudetud süüdlasi välja selgitada. Ebaseaduslikult püügile pandud püünised ei ole tähistatud ega märgistatud, nii nagu kord nõuab, mistõttu on nende omanikke üsna keeruline ja aeganõudev kindlaks teha. Ebaseaduslik tegevus tuleb aga kindlasti lõpetada ja inspektorid eemaldavad taolised salavõrgud ja -püünised püügilt. Tähtis on, et meie loodusressursid saaksid ebaseaduslike tegevuste kaudu minimaalselt kahjustatud.

Tuletame jätkuvalt kõigile püügihuvilistele meelde, et "odavam" on püüda ausalt. Seaduserikkuja tabamisel ootab teda rahatrahv ja lisaks tuleb hüvitada kalavarudele tekitatud kahju. Kui on tegemist tõsise kalapüügirikkumisega (näiteks loata püük, lubatust väiksem võrgusilm, keelatud püügiaeg, püügiviis või püüdmise koht), arvestatakse kahjusumma viiekordselt.

Näiteks tabati Velise jõelt kaks kalastajat, kes püüdsid vimba keeluajal. Ühel kalastajal oli kotis 42 vimba ja teisel 9 vimba. Ebaseaduslikult püütud vimma kahjutasu on üldjuhul 2 eurot kala. Kuna tegemist oli vimma püügiga keeluajal, siis tuli see omakorda korrutada 5ga. Seega läks ebaseaduslikult püütud 42 vimba kalastajale maksma 420 eurot ja teisele 90 eurot, mis on siis ainuüksi ebaseadusliku kalapüügiga keskkonnale tekitatud kahju eest. Lisaks tuleb mõlemal maksta ka rahatrahv, milline võib ulatuda kuni 1200 euroni. Kalastajatele tehti ettepanek kahju vabatahtlikuks hüvitamiseks. Otsus karistamise (rahatrahvi) kohta tehakse pärast kahjutasu vabatahtliku hüvitamise tähtaja lõppu ja rahatrahvi suurus sõltub kindlasti sellest, kas kalastajad on aru saanud ja tunnistanud oma ebaseaduslikku käitumist või mitte.

Keskkonnainspektsioon tu­letab meelde, et ostetud kalas­tuskaardi alusel võib püüda vaid mõõdus vähke (pikkus otsaorgi tipust laka lõpuni 11 cm ja enam); väiksemaid jõevähke ei tohi ka püügi ajal veekogust ee­maldada. Viimast rõhutame, sest varem on püüdjad alamõõduliste jõevähkide esinemist saagi hul­gas seletanud sellega, et kavat­sesid väikesed vähid veekogus­se tagasi lasta pärast püügi lõp­pemist.

Tõnis Ulm, Keskkonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhataja

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
1 Kommentaar
Inline Feedbacks
View all comments
see firma
9 aastat tagasi

on nagu GULAGI kontor, ise teevad tsoonid ja siis koostavad reeglid(samm vasakule, samm paremale ….) ja valvavad