Kalur Tagalahel. Foto: Urmas Lauri
Ridala vallavalitsus leiab, et keskkonnaamet üritab ebaseaduslike võtetega laiendada Silma looduskaitseala põhjendamatult suures ulatuses.
Silma looduskaitseala märgatav laienemine võib teoks saada juba tänavu. Ridala vallavalitsusele tuli selline asjade kiirus aga üllatuseks. Juba aastaid menetlemisel olev Silma looduskaitseala uus kaitse-eeskiri näeb ette kaitseala märgatava laiendamise just Ridala valda jäävate mere- ja maa-alade arvel. Keskkonnaameti Hiiu−Lääne−Saare regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Marju Eriti sõnul on keskkonnaamet saatnud sellekohase kava juba edasi keskkonnaministeeriumisse.
„Ministeerium vaatab veel korra üle. Edasi läheb see ministeeriumide vahelisele kooskõlastusringile ja siis lõpuks riigikantseleisse kinnitamisele. Täpset ajakava ei saa prognoosida, kuid me tahaks loota, et selle aasta jooksul saab asjaga ühele poole,” kommenteeris Erit.
Uutes piirides ulatuks kaitseala Haapsalu lähistele välja. Piir ulatuks peaaegu Aafrika rannani, samuti Uuemõisa sirgeni Herjava teeristi juures.
„Merealal on suur avalik huvi. Seepärast ei seisa me mitte ainult oma maaomanike eest. Siinsamas on Haapsalu linn. Inimestel on Herjavas suvilad. Käiakse kalastamas. Kui on liikumispiirang, ei saa nad sinna minna. Ei jalutama ega pildistama. Kalastamisest ja muust sellisest rääkimata. Peab võtma keskkonnaametist eraldi loa. Kas on mõtet teha elu nii keeruliseks?” ütles Koppa.
Kaitseala sihtkaitsevööndis kehtivad liikumispiirangud maismaal 1. aprillist 31. juulini, aga veealal 1. aprillist 31. oktoobrini. „Vaid novembrist märtsini on võimalik seal niisama käia, aga mida sa seal keset talve ikka teed. Selline piirang oli alguses kogu Tagalahel, kuid nüüd läheb see Tagalahe laidude tagant,” ütles Koppa.
Eriti sõnul jaguneb Silma looduskaitseala kaheks eri staatusega tsooniks. Sihtkaitsevööndis on piirangud rangemad ning liikumine toimub lubade alusel. Enamik Tagalahele jäävat ala läheb aga piiranguvööndisse. „Liikumisele ja kalapüügile ei tule seal takistusi juurde,” kinnitas Erit. Need, kes aga tahavad paadiga lahel kaugemale sõita, peavad hankima keskkonnaametist eraldi loa.
Esialgse plaani järgi võiks päevas minna Tagalahele kuni 15 ujuvvahendit: 10 kalapaati ja viis turismipaati. Kui kajakimatkajad merele lähevad, on ühe päeva norm hoobilt täis.
Ebaseaduslikud võtted
Ridala vallavalitsus ei ole nõus põhjuste ja viisiga, kuidas keskkonnaamet kaitseala laiendab. Koppa ei tee saladust, et tema meelest on tegu ebaseadusliku käitumisega. Üks vaidluskohti on tõsiasi, et kaitseala laiendatakse kaitse-eeskirja muutmisega. Ridala vald leiab, et kaitseala laiendamine eeldab objekti looduskaitse alla võtmise menetlust.
„Kaitse-eeskiri kui määrus on mõeldud kaitsealal toimuva reguleerimiseks. Nüüd hoopis laiendatakse kaitse-eeskirja varjus seda ala,” ütles Koppa.
Koppa sõnul viis keskkonnaameti selline asjaajamispraktika lõpuks sinnamaale, et Ridala volikogu palkas end esindama koguni advokaadibüroo. Kohtuvaidluseni pole asi siiski jõudnud. Piirdutud on juristide kirjavahetusega.
Keskkonnaamet leiab, et Ridala vald on asja valesti mõistnud. „ Lühidalt öeldes muudame Ridala valla territooriumil oleva Väinamere hoiuala nüüd kaitsealaks. Ei teki uut kaitstavat ala, muutub ainult kaitsekord,” ütles Erit.
Hoiuala on paik, kus kaitstakse Natura-liikide elupaiku väljaspool kaitsealasid. Võimalikud piirangud, näiteks liikumise asjus, on seal märgatavalt leebemad kui kaitsealal. Väinamere hoiuala hõlmab suurt osa Väinamerest ja seda ümbritsevast rannikualast.
Peale selle ei ole Ridala rahul, et keskkonnaamet on koostab 2022. aastani ulatuvat Silma kaitsekorralduskava, milles on arvestatud juba uute piiridega. „Jaanuaris 2013 saadeti see meile avalikustamise eelseks läbivaatamiseks. Hakkasime siis kohe vaidlema, et nad pole ju seda ala veel üldse laiendanudki. Kuidas saab teha kaitsekorralduskava eeldusega, et niikuinii kehtestatakse sellisel kujul uued piirid?” lausus Koppa.
Vananenud eksperdihinnang?
Ridala vallale on suur küsimus ka see, et keskkonnaameti koostatud kaitseala eksperdihinnang pärineb aastast 2007. „Nad viitavad, et on tehtud ekspertiis, aga tegelikult ei käsitle see ekspertiis mitte uue objekti kaitse alla võtmist, vaid vana objekti piiri. Meie soovime, et tehtaks uus eksperdihinnang, mis käsitleks liidetavat ala uue objektina. Kui siis leitakse piisavalt põhjusi, et kaitsta, olgu nii,” lausus Koppa.
Üks põhjus, miks kaitseala laiendada, on linnujaht, mis on praegu Väinamere hoiualal lubatud. Paugutamine häirib ka kaitsealale jäävaid linde. „Mitte ühegi Ridala valla alale jääva liigi puhul ei ole sõltumatu eksperdina piirkonda hinnanud Sixten Kerge ohutegurina esile toonud häirimist,” nentis Koppa.
Keskkonnaamet Kerge ekspertiisi arvesse ei võtnud.
Eriti sõnul ei ole mõistlik, et osa Tahu lahest ja Saunja lahest on kaitsealal ja osa hoiualal, kus ei saa linnujahti keelata. „Kui ühes laheotsas on paugutamine, häirib see oluliselt ka kaitsealal olevaid linde,” ütles Erit.
„Pardijaht on vaid paaril päeval aastas ning siis on vaikus. Ei saa ju teha kaitseala igale poole, kus peatub rändel olev lind,” pareeris Koppa.
Silma looduskaitseala
- 6723 hektarit on suurema Silma looduskaitseala pindala
- 4793 hektarit on praegu kaitseala pindala
- 29 protsenti on uus kaitseala suurem kui vana
- 4 I kategooria kaitsealust linnuliiki. Pesitsuslinnud: tutkas, niidurüdi ja merikotkas. Rändelind: väike-laukhani
Väinamere hoiuala loomisel, ei hoiatatud inimesi, et üliagarad ametnikud võivad sinna ühe sõrmenipsuga hoopis aastaringse liikumiskeeluga kaitseala teha ja kellelgi pole õigust isegi kaasa rääkida.
…ere näide valdade jõuga ühendamise vastu. Sest ühes maakonna suuruses vallas kohalike hääl ei loe ja keskvõim teeb,mis tahab. Ning ma ei imestaks üldse,kui asja taga on Olari nimeline sell…..