Aurupaadi hanke korraldajail mälunõrkus

Rakvere ettevõtja Priit Verlin Rootsist toodud aurupaadis, mis hakkab Eestis kandma nime Kallis Mari. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Haapsalu linnavalitsuse töötajad, kes korraldasid aurupaadi hanke, ei mäleta, kuidas nad kontrollisid, et müüjal oleks ajalooliste esemete müügikäive vähemalt 100 000 eurot.

Haapsalu aurupaadi hankes oli kirjas tingimus, et pakkujal peab olema ajalooliste esemete ja nende koopiate müügitulu viimase kolme aasta jooksul 100 000 eurot. Sellist tegevusvaldkonda äriregistris ei esine. Konkursile ainsana pakkumuse teinud OÜ Loorberi majandusaasta aruannetes pole samuti sõnagi ajalooliste esemete müügist saadud tulu kohta.

Aurupaadi hankele tegi pakkumuse vaid üks firma – Priit Verlini firma Loorber.

Kuidas tegi Haapsalu linn kindlaks, et pakkuja vastab nõuetele?

„Kõike täpselt ei mäleta,” ütles Haapsalu aselinnapea Peeter Vikman. „Harilikult küsitakse pakkuja kinnitust, et ta on seda teinud. Komisjonil on võimalus kontrollida, et ei esitataks valeandmeid, aga tavaliselt sellega ei riskita, sest valeandmete esitamisel on ka kõik järgmised pakkumused suletud.”

Haapsalu linnavalitsuse koostatud aurupaadihanke pakkujate kvalifitseerimise protokollis on kirjas vaid, et pakkuja vastab konkursi nõuetele. Viiteid selle, kuidas Verlin tõestas ajalooliste esemete müügikäivet, ei ole.

Ka hanke komisjonis olnud ja protokollinud Haapsalu linnaametnik Krista Vilta ei mäleta täpselt, kuidas seda kontrolliti.

Seda, miks pandi hanketingimustesse, et pakkujal peab olema 100 000eurone kolme aasta käive ajalooliste esemete ja nende koopiate müügist, teadis Vilta nii palju, et suuremate hangetega peab määrama kategooria, millega pakkuja tegeleb − majandustulu ja kutsetegevuse järgi. Riigihanke seaduse kohaselt tuleb esitada majandusaasta aruanne, viimase kolme majandusaasta netokäive vastavalt riigihanke objektile.

Majandusaasta aruandest selgub aga, et Loorber OÜ saab müügitulu „muu mööbli tootmisest” ja „kunstialasest loometegevusest” ehk reklaamitöödest. Kumb neist on ajalooliste esemete ja nende koopiate müük, jääb esialgu teadmatuks, sest materjalid on paberkandjal linnavalitsuses ja kõik hankega seotud inimesed on puhkusel.

Loorber OÜ müügitulu oli majandusaasta aruannete põhjal kolmel viimasel aastal kokku 374 887, millest reklaamitööde tulu oli 27 734 eurot.

2011. aastal moodustas 100 786 firma müügitulust nende põhitegevusala, milleks on majandusaasta aruandes märgitud „muu mööbli tootmine”. 2012. aastal oli see tulu 180 256 ja 2013. aastal oli firma põhitegevusalaks „muu jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge”, millest saadi müügitulu 66 111.

„Hankija peab teadma, mille alusel ta pakkujaid kontrollib, ja peab oskama kommenteerida, mille alusel otsuse tegi,” ütles Kadri Look riigihangete nõustamistalitusest.

Haapsalu ostis hiljaaegu Rootsist kasutatud aurulaeva. Kuigi Haapsalu linnavalitsus maksis paadi eest 90 000, oli paat Rootsis müügil 300 000 Rootsi krooni eest, mis teeb 32 125 eurot.

Miks pidi aurupaadi vahendama ajalooliste esemetega tegelev firma?

„See oli selleks, et kindel olla: saame korraliku ajaloolise paadi,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles eelmisel nädalal Lääne Elule.

Arvamus

Priit Verlin, Loorber OÜ tegevjuht

• Milline on normaalne kasum ühele projektile, mis valmib väga mitmete osapoolte toel? Ühele on alati vähe ja teisele on palju. 90 000 eurot on summa koos käibemaksuga. Ettevõtjana arvestan ma ikka selle rahaga, mis jääb järele, kui käibemaks on riigile tasutud. Kasumist saame rääkida siis, kui garantiiaeg läbi ja kõik jooksvad kulutused kokku löödud. Kui tavaline kasumimarginaal on 15–20 protsenti, siis selle projekti puhul on kõiki riske arvestades natuke rohkem. Muidugi mitte nii palju, kui tubli ajakirjanik näidata soovib.