Lehelugeja juba teab, kas eileõhtuses veerandfinaalis võitis Kolumbia Brasiiliat — või läks siiski nii, nagu enamik arvas, et edasi tiitli suunas sammuvad brassid.
Kaheksandikfinaale iseloomustas favoriitide imenapp ülekaal üritajatest. Veerandfinaali jõudsid need kaheksa, kes pididki sinna jõudma. Paberi peal olid võitjad enne kohtumist soosikud ja kuiva faktina tuleb nende edu ka tunnistada. Ei olnud nagu üldse põnev.
Lõpptulemus tõesti üllatust ei pakkunud, aga ääretult haaravana mõjus see, kuidas soosikud võiduni jõudsid. Peamiselt lisaaja viimastel minutitel või siis sootuks mängujärgse penaltiseeria abiga.
Tavaliselt algab MMi kõige põnevam aeg veerandfinaalidega, kus peaaegu iga kohtumist võib hinnata kullamatši vääriliseks. Sedapuhku algas põnev vaatemäng aga ring varem. Tipptase muutub ühtlasemaks.
Laias laastus tuleb tõdeda, et maailmas on praegu 16 peaaegu võrdset rahvuskoondist. Meeskondade areng on muljetavaldav ja lähitulevik paistab huvilistele erutavana. Kohe-kohe oleks nagu sündimas midagi suurt.
Lehe ilmumise ajaks juba toimunud Kolumbia ja Brasiilia matšil võib ootamatu resultaadi puhul (Kolumbia võit) olla suisa pöördeline tähtsus jalgpalli ajaloos. Vähema kaaluga pole ka Costa Rica – Hollandi ja Belgia – Argentina matši tulemused.
Eilsed ja tänased mängud selgitavad neli poolfinalisti. Kui ükski kolmest – Kolumbia, Belgia või Costa Rica – nii kõrgele jõuab, võib juba kogu turniiriga rahule jääda. Väljavalitute klubi täieneb siis uue liikmega, pilt rikastub uue värviga.
Ei tea, mis Paljasmaal Brasiilia vastu on, et nii väga Kolumbia võitu soovib.
Tegelikult ju Brasiilia ikka tulevane ilmameister.